Detailplaneeringu e-vormi täitmise selgitus

12.01.18

Kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuste korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.

Saue vallas reguleerib maakasutust ja ehitustegevust Saue valla üldplaneering. Üldplaneeringu olulisemateks ülesanneteks on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.

Üldplaneeringu kaardil on erineva värvi ja neid täpsustavate tähistega kajastatud maakasutuse juhtotstarbed. Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Määratlemata juhtotstarbega aladel kehtivad hajaasustusega alade maakasutus- ning ehitustingimused.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel järgmistel juhtudel:

- üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alad. Üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alad on esitatud kaardil. Enamjaolt on kaardil kollase ja lilla värviga, mis on piiritletud punase joonega. Punane joon tähistab tiheasustusala piiri. Kollane värv tähistab pere- ja ridaelamumaad ning lilla värv äri- ja tootmismaad. Üldplaneeringu kaardi leppemärkides on ära märgitud ka ülejäänud maakasutuste juhtotstarbed. Ülejäänud alad on üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alad. Üldplaneeringus on tiheasustusega alade määramisel lähtutud selgelt piiritletavatest olemasolevatest ja üldplaneeringuga kavandatavatest kompaktse asustusega, teede ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosadest (sh suvila- või aiandusühistu maa-alad). 

Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid, mille nõusoleku andmise otsus on Saue Vallavalitsuse igakordne kaalutlusotsus.

- üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal paiknevad elamute või aiamajade gruppide maa-alad, kus grupid koosnevad enamast kui kolmest (külade olemasoleva hoonestusega aladel enamast kui kuuest) nimetatud hoonest ja mille õuealade omavaheline kaugus on alla 100m; üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal paiknevad tootmismaa, üldkasutatavate hoonete, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa-alad; 

- üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal asuv mõisasüda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;

- jõgede (vooluveekogude) või järvede piiranguvööndid;

- muinsuskaitse- ja looduskaitse alused maa-alad ja nende alade piiranguvööndid.

- Tiheasustualal olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;

Erandina võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;

2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

- olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;

-olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1 määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel järgmistel juhtudel:

1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu abihoone, suvila abihoone, aiamaja abihoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;

2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende abihooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;

3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringu kohasel hajaasustusega alal rohkem kui kolme üksikelamu ja nende juurde kuuluvate abihoonete, samuti mittepõllumajandusliku väikeettevõtluse ja kogukondliku ühistegevusega seotud hoonete ehitamisel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.3  sätestatud tingimustele.

Ehitusõigusest maatulundusmaale:

Eestis kehtiva seadusandluse kohaselt ei kuulu ehitusõiguse seadmine „Eesti Vabariigi põhiseaduse" § 32 kohase õiguse hulka enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada vaid on sama paragrahvi alusel („Kitsendused sätestab seadus") seadustega sätestatud kohaliku omavalitsuse igakordseks kaalutlusotsuseks. Ehitusõigus ei kuulu põhiõiguste hulka ning lähtuvalt planeeringutes (maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud ja detailplaneeringud) kajastatud avalikust huvist ja tuginedes kehtivatele õigusaktidele ja seadustele on ehitusõiguse andmise otsustamine maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus.