Nüüd ja kohe kapsapea parki ei kerki

Aasta lõpus pani vallavalitsus avalikule arutelule välja idee, et Laagrisse Jõekääru parki võiks Saue valla identiteedi sümbolina rajada üleelusuuruse kapsapea. Kolm (!) inimest võttis vaevaks ametlikus vormis reageerida, tehes seda põhjalikult ja põhjendatult. Elavam diskussioon tekkis valla Facebooki seinal. Oldi poolt ja oldi vastu. Kõik need arvamised võetakse projektiga edasiminemisel arvesse.

Kõik arvamusavaldused esitatakse jaanuarikuisele volikogu kultuurikomisjoni koosolekule aruteluks ja seejärel tuleb volikogul otsustada, milline suund projektiga edasiminemiseks valitakse. „Ideel on nii toetajaid kui ka kõhklejaid, lisaks on diskussiooni käigus lauale pandud uusi mõtteid. Kujunenud olukorras oleks asjakohane vähemalt kaaluda võimalust korraldada avalik ideekonkurss. See eeldab muidugi korralikku lähteülesannet, selget eelarvelist piirangut ja hindamise kriteeriume ning auhinnafondi, vastavaid formaalseid otsuseid jne," ütleb vallavanem Andres Laisk.

Kapsas ei kõneta

Olen elanud Saue vallas oma 46 aastat. Kui seda aega meenutada, siis Kuuse tänava kodanikud olid tiba teistsugused ja ega see kapsateema täna eriti ei kõneta.

Miks mitte hoopis lõbus sea kuju meenutamaks sigala aegu, kui kutid sea seljas ratsa sôitsid... Näiteks soniga koolipoiss sea seljas.

Või siis hoopis novaatorlik idee – Koveki korstnasse söögikoht. See vaatamisväärsus kõnetaks ehk kõige enam. Pluss veel tooks mõne sendi sissegi. Korstna läbimõõt peaks olema suht lopsakas. Väliskülge lift ja sisse evakuatsioonitrepp. Ei peagi päris tippu „söögijaama" tegema, piisab kui nõks üle 5-kordsete majade oleks. Siis jaksab keerdtrepist alla ka kulgeda. Kuulda oli, et ehitatakse uut funktsionaalsemat katlamaja, seega jääb see kaheksakümnendate betoontoru lihtsalt antenne hoidma.

Aga meeldivat diskussiooni ja julgemat lähenemist!

Tervitades J T

Kapsapea motiiv on väga tabav

Ma leian, et kapsapea motiiv on väga tabav iseloomustamaks Saue valla hingeelu, samas ka puhast, maalähedast, tervislikku ja kodulähedast toitu. Alternatiivina torkasid pähe oranžikalt hõõguvad porgand-laternad, mis turritavad maa seest välja, umbes nii nagu vallamaja ees need puust porgandid on. Aga ilmselt on kapsapea siiski potentsiaalikam kandidaat. Seetõttu laiendan seda mõtet veel natuke.

Asukoht võiks olla tõesti Jõekääru pargis mäe otsas. Kultuurimaja juures kaoks ta puude ja muude atraktsioonide keskele liiga ära ja ei saaks väärilist tähelepanu. Aga Jõekäärus on ümberringi piisavalt avarust, et esile tõusta.

Samas kui meil juba suuremast kapsakasvatusest juttu on, siis võiks neid olla Laagri/valla peal ju veelgi, et saaks sõnadega mängides öelda, et elame kapsamaal.

Ja ega teised ei pea olema siis nii suured – Jõekääru pargis oleks Peakapsas ja mujale oleks pikitud n-ö kapsa pojad. Umbes nii, nagu Helsingi linn on täis pikitud erinevas suuruses hõbedasi kuulikesi.

Samas kapsal on ju väga palju sorte, mida võiks paigutada igatühte vaid üks ja hoolikalt läbimõeldud kohta, mida millegi muuga iseloomustada oleks raske. Võib ju öelda, et kohtume poe/kooli/vallamaja vms juures, aga kohtade jaoks, millel nii tugevaid „märke" küljes pole, tulevad appi erinevad kapsad – kohtume brokoli/lillkapsa/rooskapsa vms juures!

Teine variant on märgistada erinevate kapsastega Laagri (ümbruse) ringteid. Neid on siin juba päris palju, vaja oleks tõesti neid võõrale teed juhatades kuidagi üheselt iseloomustada. See ärataks kindlasti külalise ja läbisõitja tähelepanu ning leiaks ehk äramärkimist mujalgi, nagu Rakvere jõulukuusega viimastel aastatel on.

Mina kujutan seda skulptuuri ette mitte niivõrd ümmargusena, vaid pigem sellise rosetina, nagu kapsas lõikamata kujul päriselt maa peal kasvab. Sellise kapsalehe all võivad tõesti lapsed peitust mängida ja mööda lehte liugu lasta. Pimedal ajal oleks võibolla päris efektne, kui kapsalehtede vahele oleks peidetud mingid valgusallikad.

Materjaliks võiks olla vask, siis oleks üsna hooldusvaba ja mida aeg edasi, seda rohelisemaks kapsas oksüdeerub.

 

Tervitades

Mirel Püss

 

Niisama lambist ideede paugutamine on vale

Ütlen kohe välja, et mind see kujund ei kõneta. Kohe üldse mitte.

Esiteks – pea 25 aastat tagasi Laagrisse kolinuna sain kohe aru, et Laagris on kaks asumkonda: raudtee-poolse (mäe otsas oleva?) asumkonna moodustasid enamjaolt toonase suure ehitusfirma EKE EMV töötajad või nendega seotud inimesed, keskuse asumkonna peamiselt agrofirma töötajad. Ajad on küll muutunud, aga Laagri pole enam kapsa- ja kurgikasvatajate asum ning pole seda täielikult kunagi ka olnud. Et nüüd valesti aru ei saadaks, siis olen kaugel mõttest, et kuvand peaks olema kellu või müürihaamer...

Teiseks – needsamad vallalehes võrdluseks toodud näited (ja ka see meeleolukas pilt istuvast kassist) ei päde. Sest need kannavad tõesti endas LUGU, seda narratiivi, mille saab inimene ise kuju vaadates emotsionaalselt endale luua. Just – need tekitavad emotsioone. Plekist kapsas (ega ka kartulivakk, kaalikas, väntvõll või mis iganes) seda ei tekita.

See, et kuskil keegi enda jaoks on sellise asja püstitamiseks ENDA jaoks loo, põhjuse, välja mõelnud, pole piisav, et see ka asjassepühendamatut inimest kõnetaks. Ja ei seosta Laagrisse juhuslikult sattunud või läbi sõitev eestimaalane seda monstrumit ei Lutsu, meie Nunnu ega lastesaamisega. See viimane on üldse vägagi kaheldav kujund, sest minu teadmiste järgi leiti kapsast peamiselt vallaslapsi...

Kolmandaks – kuna töötan juba pea tosin aastat copywriter'ina (maakeeli: ideekirjutajana) ühes Eesti juhtivas reklaamiagentuuris, on selliste imago- ja kuvandiasjadega tegelemine minu igapäevatöö. Ja tean vägagi hästi, milline on valesti valitud, punnitatud, lihtsalt tegemise pärast tehtud kuvandi kahju. Kapsas (aga ka kaalikas näiteks) on kuvandina argimõistes väga kahtlane. Äkki tulevad tuttavad väljendid: kapsaks loetud, oli täielik kapsas, tuim (loll) nagu juurikas jne?

Minul ei ole kahjuks hoobilt ühtegi usutavat kuvandit või lugu välja pakkuda (sellega peaks väga tõsiselt tegelema, niisama lambist ideede paugutamine on vale), aga ma ei usu soovmõtlemisse: plekist keevitatud kubistlik monstrum ei kõneta vähemalt mind Laagri elanikuna küll kuidagi ja ma kardan, et ka võõrastele jääb see ilma selgituseta vägagi hämaraks.

Nii et mõelgem veel. Koht on ju igati okei.


Lugupidamisega Raivo Tihanov
Laagri elanik