Sorteerimine ja liigiti kogumine kodus, korteriühistus, ettevõttes või muus asutuses muudab jäätmete taaskasutamise või ringlussevõtu lihtsamaks ja on majanduslikult soodsam kui segajäätmete, ehitusjäätmete või lammutusjäätmete käitlemine. See lähenemine mitte ainult ei aita vähendada kulusid, vaid annab ka igaühele võimaluse oma keskkonnamõju oluliselt vähendada, edendades jäätmete taaskasutust ja ringlussevõttu.
Juhendmaterjalid liigiti kogumiseks:
Erinevad jäätmeliigid
Pakendi- ja toidujäätmed tuleb koguda eraldi ja segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt!
Segajäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad-kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- piimapakid
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- kosmeetika ja meikimistarbed
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid plastikust
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel ära võtta.Panditaara tuleb eraldi koguda!
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama.
Saaremaa valla elanikele on jäätmejaamas ja jäätmekogumiskohtades mitmete jäätmete äraandmine tasuta.
Ohtlikud jäätmed on
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Suurjäätmed on
- mööbel (toolid, lauad, kapid, diivanid)
- madratsid,
- kardinapuud,
- vaibad,
- lapsevankrid jms.
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või tellida suurjäätmete tasuta äravedu [email protected].
Suurjäätmetena ei käsitleta
- ehitusjäätmed,
- kraanikausid, WC-potid,
- aknaraamid,
- autoromud,
- rehvid,
- elektroonikaseadmed.
Elektroonikajäätmeted on:
- suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms) ja väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms)
- kodused IT- ja telekommunikatsiooniseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms)
- tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms)
- luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid
- elektritööriistad (v.a tööstuslikud), elektrilised mänguasjad
- seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)
Biojäätmete käitlemine ja kompostimine
Alates 1. jaanuarist 2024 on kõikjal Eestis kohustus biojäätmeid tekkekohal liigiti koguda, neid kompostida või jäätmevedajale üle anda. Vastavalt uuele jäätmehoolduseeskirjale on biojäätmete eelistatud käitlusviis Saue vallas kompostimine. Vallavalitsus arvestab alates uuest aastast kõik jäätmevaldajad, kes pole liitunud biojäätmete äraveoga, automaatselt kompostjaks.
Kompostimisest ei ole vaja valda eraldi teavitada! Vallal on info, kes on liitunud biojäätmete äraveoga. Alates 2024. aasta teisest poolest hakkab vallavalitsus teostama komposteerimisnõuete täitmise üle pistelist kontrolli, millest teavitame eelnevalt elanikke.
Elanikud, kes ei soovi biolagunevaid söögijäätmeid kompostida, peavad sellest teavitama jäätmevedajat Ragn-Sellsi. Kõige kiirem ja mugavam on seda teha läbi Ragn-Sellsi iseteeninduse nende kodulehel.
Konteineri saab rentida (80l konteiner 1,62 eurot kuus), osta jäätmevedajalt välja (80l konteiner 48,28 eurot) või soetada ise poest. Jäätmevedajalt konteinerit rentides või soetades on biojäätmete märgistus konteineril olemas, ise poest ostes on vajalik biojäätmetete märge sinna lisada. Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut, mitut kinnistut või korterit, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise kogumismahuti kasutamiseks tuleb eelnevalt esitada vallavalitsusele vabas vormis taotlus läbi jäätmevaldajateregistri, kus on toodud, millist liiki jäätmeid ühise kogumismahutiga soovitakse koguda, kõikide ühise kogumismahutiga liituda soovivate jäätmevaldajate nimed ja kinnistute aadressid, ühise kogumismahuti paiknemise asukoha aadress ja mahuti valdaja nimi. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühise kogumismahutit taotlevate jäätmevaldajate poolt või on taotlusele lisatud juurde kirjalikud nõusolekud ja volikirjad.
PANE TÄHELE! Jäätmevedaja kontrollib olmejäätmete konteinereid enne nende tühjendamist. Alates uuest aastast, kui segaolmekonteineris on biojäätmeid, on jäätmevedajal õigus jätta olmejäätmete konteiner tühjendamata ja esitada selle eest tühisõidu arve.
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- Ülejäävad toiduained säilita vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Kui vajad abi, siis siit leiad vastused enim küsitud küsimustele.
Toidujäätmete kanalisatsiooni juhtimine ei ole hea vee-ettevõtte seisukohast, kuna lisab oluliselt koormust ja takistab seega reovee käitlemist. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 4 punkti 2 kohaselt peab ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastama veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskasnalisatsiooni juhitav reovesi ei tohi kahjustada ühiskanalisatsiooni toimimist. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete konteinerisse kogumine tulemuslikum, kuna reoveesette ringlussevõtt pole Eestis seni veel edukas olnud. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamisest tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega, isegi kui on olemas köögihunt, ei vabasta see jäätmevaldajat konteineri kasutamise või oma biojäätmete kompostimise kohustusest.
Konteineris võiks olla biolagunev ümbriskott, mis hoiab konteineri puhtana. Biojäätmed võib panna konteinerisse lahtiselt, biolaguneva kotiga või paberkotiga. Kui osta biolagunevaid kotte, tasub jälgida, et need oleksid 100% taimsest toormest. Biolagunevaid ümbriskotte saab ka jäätmevedajalt. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis (tekib kahtlus, et tegu on olmejäätmetega ja neid ei võeta kaasa).
Jah, korteriühistud võivad soovi korral oma biojäätmeid ise kompostida. Seda on mõistlik teha väiksemates korteriühistutes, kus suudetakse tagada kompostitava materjali puhtus ning kus saadud kompost on võimalik omal kinnistul ära kasutada. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 73 lg 4 punktist 1 ja § 987 lg 3 punktist 1 ei ole ühistul selleks vaja jäätmeluba ega jäätmekäitleja registreeringut. Kui on tegemist väga väikse korteriühistuga (nt kolme korteriga ühistu), võib iga korter kasutada eraldi kompostrit. Sageli on maapiirkonnas kortermajade juures aiamaad, kus saadud komposti on võimalik kohe ära kasutada.
Õigusaktid
Kontakt
Marleen Leht
keskkonnaspetsialist
Valdkond: puurkaevud, jäätmed, reoveekäitlus
kõrgharidus, tööstusökoloogia
Valdkond: puurkaevud, jäätmed, reoveekäitlus
Viimati uuendatud 28.02.2024