Maatoimingud

Valla ülesanneteks maakorralduse valdkonnas on maareformi lõpuleviimine (sh maa erastamine, munitsipaliseerimine, riigi omandisse jätmine, hoonestusõiguse seadmine), katastriüksuste maakorraldustoimingute korraldamine, valla maale piiratud asjaõiguste seadmine, koha-aadresside määramine ja korrastamine.

Mis on maakataster?

Maakataster (kataster) on riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Maakatastrisse on kantud kõik Eesti Vabariigi katastriüksused koos katastritunnuse, pindala, sihtotstarbe, katastripidaja märgete jm tehniliste andmetega.
 

Mis on katastriüksus?

Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Katastritunnus - igale katastriüksusele antav numbriline kood.
Piiripunkt - looduses tähistatud või tähistamata maaüksuse välispiiri punkt. Piirimärk - piiripunkti tähis looduses.

Mis on kinnistusraamat ja kinnistu?

Kinnistusraamat - riiklik andmekogu, kuhu on kantud kõik Eesti Vabariigi kinnistud koos kinnistu numbri, omaniku andmete, asjaõiguste ja märgetega. Seega sisaldab kinnistusraamatu kanne lisaks omaniku andmetele infot kinnistule seatud kitsenduste ja piiratud asjaõiguste (nt hüpoteekide, servituutide, kasutusõiguste, reaalkoormatiste, hoonestusõiguse, ostueesõiguse), samuti märgete (nt keelumärge, eelmärge) kohta. Kinnistu võib olla nii kinnisasi (maatükk) kui ka hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Kinnistu number - igale kinnistusraamatusse kantud kinnisasjale antav number.

Mida pidada silmas maamõõtja valimisel

Maamõõtja teenuseid läheb vaja katastrimõõdistamiseks ja maakorraldustööde tegemiseks, nt juhul, kui vajate maaüksuse piiri määramist ja selle tähistamist, piirimärgi taastamist, maaüksuse mõõdistamist või piiri kättenäitamist.

Maakorraldustoimingu käigus on võimalik kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine ja liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine. Maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul. Litsents antakse isikule, kellel on kutseseadusele vastav kehtiv maakorraldaja kutse ja kes vastab muudele seaduses nõutud tingimustele.

Litsentseeritud maamõõtjad

Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

  • maaomanik pöördub valda, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

  • maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;

  • katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest;

  • pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse;

  • pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Pane tähele!

  • Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.

  • Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.

  • Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.

Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

  • maaomanik pöördub maakorralduse spetsialisti poole, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

  • pärast vallast loa saamist pöördub maaomanik maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;

  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

  • maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

  • maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;

  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, peab omaniku avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud;

  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolekut;

  • katastripidaja teeb ühe kuu jooksul otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;

  • kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, esitab  kinnistusraamatupidajale kinnistamisavalduse notar (üldjuhul) või kinnisasja omanik läbi kinnistuportaali;

  • Kui liidetavad katastriüksused on kantud ühte kinnistusraamatu registriossa, esitab kinnistusraamatu pidajale avalduse katastripidaja.

Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine on kõrvuti asetsevate katastriüksuste piiri asukoha muutmine, mille tulemusena tekivad uute piiridega katastriüksused.

Katastriüksuste piiride muutmiseks:

  • maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

  • maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

  • maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teeb katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

  • kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid

  • pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse  ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

  • maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress.

Kinnisasja piiri kindlakstegemine

Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus lepitakse maaomanike poolt kokku, mõõdistatakse ja registreeritakse varem vastuoluliselt määratud ja/või registreeritud kinnisasjade piirid. Kinnisasjade vahelise piiri teeb kindlaks  maakorralduse läbiviija (maamõõtja), kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb.

Pane tähele!

Kinnisasja piiri kindlakstegemist ei takista see, kui maaomanik ei viibi maastikul piiride kindlakstegemise juures. Piir tehakse kindlaks ka ilma maaomaniku osavõtuta.

Kui puudutatud katastriüksuste omanikel on erinev teadmine ühisest piirist või ei saavutata omavahel kokkulepet, on piiri kindlakstegemisel määravaks maamõõtja seisukoht. Katastriüksuse piiri asukoha otsustab sellisel juhul maakatastripidaja maakorralduse läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise  dokumentide alusel.

Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.

Piiri kindlakstegemisel maamõõtja:

  • kaasab kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjade vaheline piir on vaja kindlaks teha;

  • analüüsib kõiki varasemaid mõõdistamisandmeid, arvestab selgunud asjaolusid ja omanike seisukohti;

  • saadab kutse piiride kindlakstegemisele asjaosalistele vähemalt kümme päeva enne piiride asukoha maastikul kindlakstegemist;

  • selgitab asjaosalistele piiri kindlakstegemise põhjuse;

  • teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha,  võetakse aluseks valduse ulatus. Kui ka see pole võimalik, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa või määratakse piir muid asjaolusid arvestades:

  • vajadusel kaasatakse piiride kindakstegemisse kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja tunnistajad;

  • pärast piiride kindlakstegemist tähistab kindlakstehtud piiri nõuetekohaste piirimärkidega ja teeb katastrimõõdistamise;
  • märgib piiriprotokolli piiride kindlakstegemise põhjuse ja  tulemuse, piiriprotokollile lisatakse piiride kindlakstegemise skeem.

Avalduse muudatuste registreerimiseks kinnistusraamatus esitab maakatastripidaja.

Kinnisasja piir on vaja kindlaks teha kui:

  • maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki;

  • on tuvastatud piirnevate katastriüksuste piiriandmete kattumine või vahe;

  • piiriandmetes on tuvastatud mõõdistusviga;

  • piiripunkti asukoht maastikul ei vasta mõõdistusandmetele;

  • piirnevate katastriüksuste piiriandmed on vastuolulised;

  • piirnevate katastriüksuste piirikirjeldused on vastuolulised;

  • katastriüksuse piiriandmed on dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt;

  • katastriüksuse omaniku teadmine piiride asukohast on erinev katastris registreeritud piiride asukohast;

  • piiriobjektiks olevat maastikuobjekti ei eksisteeri enam või selle asukoht on muutunud.

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamine

Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja on võimalik teatud tingimustel erastada.

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt järgmistel põhjustel või asjaoludel:

  • kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi asukoha muutumine maastikul;

  • kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka;

  • enne „Maareformi seaduse muutmise seaduse" jõustumist kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval „Maareformi seaduse" § 31 lõikes 2 nimetatud maal;

  • muudel juhtudel.

Vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

Katastriüksuse aadressi muutmine

Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorralduse spetsialistide poole.

Viimati uuendatud 19.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?