Maatoimingud

1.    Katastriüksuse jagamine

Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist.

Katastriüksuse jagamiseks:

·        maaomanik pöördub valda, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

·        maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

·        maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

·        kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

·        pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

·        maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;

·        katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest;

·        pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse;

·        pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

Pane tähele!

·        Kui katastriüksuse jagamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise kohtustust, siis rakendub katastriüksuse jagamise toimingule maakorraldusseadus.

·        Kui jagatav katastriüksus asub detailplaneeringu kohustusega alal, võib toimingule rakenduda planeerimisseadus.

·        Kui katastriüksuse jagamine on seotud katastriüksusel asuva(te) hoone(te) reaalosadeks jagamisega, tuleb arvestada, et hoone jagamine reaalosadeks on võimalik vaid siis, kui iga hooneosa saab eraldi kasutada.

 

2.    Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

·        maaomanik pöördub maakorralduse spetsialisti poole, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

·        maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

·        pärast vallast loa saamist pöördub maaomanik maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;

·        kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

·        maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

·        maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;

·        kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, peab omaniku avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud;

·        kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolekut;

·        katastripidaja teeb ühe kuu jooksul otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;

·        kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, esitab  kinnistusraamatupidajale kinnistamisavalduse notar (üldjuhul) või kinnisasja omanik läbi kinnistuportaali;

·        Kui liidetavad katastriüksused on kantud ühte kinnistusraamatu registriossa, esitab kinnistusraamatu pidajale avalduse katastripidaja.

 

3.    Külgnevate katastriüksuste piiride muutmine on kõrvuti asetsevate katastriüksuste piiri asukoha muutmine, mille tulemusena tekivad uute piiridega katastriüksused. Katastriüksuste piiride muutmiseks:

·        maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

·        maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

·        maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teeb katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;

·        kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid

·        pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse  ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

·        maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;

  1. Katastriüksuse piiri asukoha kindlaksmääramine

 

  1. Piirimärgi taastamine

 

  1. Mis on maakataster ja KATASTRIÜKSUS?

 

  1. Mis on kinnistusraamat ja KINNISTU?

 

  1. Vali maamõõtja Maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirjast (tabel). 

 

9. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimalusete maa erastamine

Eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja on võimalik teatud tingimustel erastada.

Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt järgmistel põhjustel või asjaoludel:
- kinnisasja piiriks määratud situatsioonielemendi asukoha muutumine maastikul;
- kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka;
- enne „Maareformi seaduse muutmise seaduse" jõustumist kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval „Maareformi seaduse" § 31 lõikes 2 nimetatud maal;
- muudel juhtudel.

Vallavalitsus algatab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride väljaselgitamise menetluse kas omal algatusel või eraomandis oleva kinnisasja omaniku taotlusel, kelle arvates tema kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja.

 

  1. Katastriüksuse aadressi muutmine

Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda vallavalitsuse maakorralduse spetsialistide poole. vt alajaotus „Kohanimede ja aadresside määramine"