Tutvustus ja ajalugu

Täna, veerandsaja aastaselt, ulatub Saue vald praktiliselt pealinna. Laagri aleviku hingamine flirdib osati linnameluga. Buss ja rong viivad kesklinna poole tunniga, näha on linnalisemat arhitektuuri ja marketeid on raadiuses juba ruutmeetri kohta sama palju kui Mustamäel. Teisalt on tunda ka tüüpilise aedlinna hõngu. Kohe otseses mõttes ‒ kevad toob eramaja piirkondadest tulbilõhna tänavale ning naaber teab naabri nime. Selline maa ja linna väärika ning teineteist arvestava sulandumise märk on Laagril ligi.

Ülejäänud sauevallakate kodud on laiali pillutatud 180 ruutkilomeetril, jaotudes 17 külaks. On tillemaid ja tasemaid, on suuremaid ja energilisemaid. On kohe kummaline mõelda, et paarkümmend kilomeetrit pealinna piirist võib leida täitsa eheda külaelu.

Lasteaiad koonduvad neljase kobarana Laagri kanti, just siin ja lähiümbruses elab pea 60% sauevallakaid. Üks lasteaiamaja peidab end veel valla teiseski servas Ääsmäel.

Koole on üles rivistada kaks: Ääsmäel ja Laagris. Esimene on mõnusalt pisike, sellise väikekooli hoiaku ja hingamisega, kasvukeskkonnaks pealt sajale lapsele. Praktiliselt kogu kool tantsib peale tunde rahvatantsu või seltsib sealsamas majas asuva noortekeskusega. Teine kool, see Laagri oma, on vaadetelt tiba linlikum ja pretensioonikam, aga saavutanud väga hea renomee. Mõlemad koolid annavad põhihariduse.

Ajaloolises mõttes on Saue vald olnud põllumajandusvald. Tänagi tegutseb siin valla suurimate tööandjatena kaks Eesti tuntuimat ses valdkonnas – Sagro ja Kadarbiku. Tänu neile näeb silm hooajal kilomeetrite kaupa kapsa- ja porgandivagusid, kevadel on külv, sügisel saagikoristus. Ilusalt ürgne ja ürgselt ilus vaatepilt. Nii on eestlane aastasadu teinud ja ellu jäänud.

Saue vald ei saa küll eputada erakordse maastikuvormi või hästi turustatud turismimagnetiga. Lottemaad ei ole, Munamäele meie künkad konkurentsi ei paku. Aga on jõesiilud ja paar järve, massiivseid metsaplokke ja romantilisi külavaheteid. Metsades näeb veel ka päris metsloomi. Kohalikud fotograafid on kaamerasse talletanud nii karusid kui tedretantse. Sinilillevälja leiab ka ja teadjamad tulevad sügiseti metsast välja kümnete seenekorvidega. On kenasid maamaju, aga ka sovhoosiaegseid täna kasutuid kasvuhoonekarkasse.

Viimased, muide, võivad olla omakorda inspireerivad. Nii on kasvumaja arhitektuur aluseks Laagri aleviku avaliku ruumi kujunduskavale. Seda motiivi annab ladusalt kohaldada nii bussipeatustele kui sillaehitusele. Ilu ja originaalsus üsna ootamatust allikast. Avalik ruum on oluline ‒ see meelitab inimese majast ja masinast välja. Ümbritsevad detailid loovad mulje ja tunde. Oma tunde. Seal, kus on äge keskkkond, sinna liitub ägedaid ja ilusaid inimesi.

Rahvastik: 10451 (2016. aasta 1. jaanuari seisuga) 


Külad (17), asulad (1): Laagri alevik, Aila, Alliku, Hüüru, Jõgisoo, Kiia, Koidu, Koppelmaa, Maidla, Pällu, Pärinurme, Püha, Tagametsa, Tuula, Valingu, Vanamõisa, Vatsla, Ääsmäe

Pindala: 197 km2

Koolid: Laagri Kool (eraõiguslikul alusel töötav), Ääsmäe Põhikool, Salu kool (eraõiguslik puuetega laste kool)

Lasteaiad (5+1): Laagri lasteaed, Veskitammi lasteaed, Nõlvaku lasteaed, Tuleviku lasteaed, Ääsmäe lasteaed. Lisaks asub Laagris RAM Veskimöldre eralasteaed.

Raamatukogud (3): Saue Vallaraamatukogu, Hüüru raamatukogu, Ääsmäe raamatukogu

Turismiobjektid: Hüüru mõis, Maidla paisjärv, Naistesoo, Vaheru järv, Vanamõisa Vabaõhukeskus, Hüüru veski ja trahter, Endla turismitalu, Jõgisoo Forell, Saunapunkt, Saunamaailm, Koru puhkemaja, Kooli talu, Kuristu talu miniloomaaed, Surma Seikluspark, Ääsmäe külaplatsi ronimislinnak ja grillikoda.

 

 

Ajalugu

Esmased kirjalikud andmed Saue valla põliskülade kohta koguti 1219. aasta suvekuudel, kui taanlastest preestrid liikusid Lindanise linnusest Tallinna ümbruse küladesse rahvast ristima ja andmeid kirja panema. Märkmed avaldati 1241. aastal Taani Hindamisraamatus. Esmakordselt Saue küla Saue mõisa koosseisus mainiti 1548. aastal ja küla kohta kaart koostati 1693. aastal.

Vene tsaaririigi Eestimaa kubermangus 1816. aastal kehtestatud talurahvaseaduse alusel moodustati 1834. aastal Saue mõisa Saue külakogukonna piirides Saue vald. Saue mõisnik major Friederich Herman von Ferseni soovil sai mõisniku eesnime järgi mõisa nimeks Friedfrichhof ja arhiivi andmetel kandis vald aastaid nime Friedrichsgofskoje volostnoe pravlenie (Saue Vallavalitsus).

Vallamaja asus Saue külas. Algselt loodud vallad olid väikesed, ainult ühe mõisa kogukonna maa-alal. Ulatuslik haldusreform toimus 1889-1890. aastal. Saue valla volimeeste koosolekul 12. juunil 1890 võeti teadmiseks Talurahva asjade komissari otsus liita Saue vallaga Saku, Jälgimäe, Üksnurme, Saue, Vanamõisa, Rahula, Jõgisoo, Koppelmanni,  Voore, Ääsmäe, Valingu,  Tuula mõisavallad.

Suure Saue valla piirides oli Jälgimäe mõisa aladest ka praegune Nõmme linnaosa sh Jälgimäe mõisniku von Glehni loss ja Tähetorni park. Kuna Nõmme arenes kiiresti tiheasulaks, siis elanike soovil 11. septembril 1917 Harju maanõukogu otsusega eraldati Nõmme Saue vallast.

Eesti Vabariigi alguses esimene Saue valla volimeeste koosolek toimus 12. septembril 1918. aastal. Samal aastal esitasid Valingu ja Tuula kogukonnad avalduse Saue vallast lahkumiseks ja Keila vallaga liitumiseks, mis kinnitati 21. jaanuaril 1919. Saue Vallavolikogu rahuldas Saku kogukonna palvekirja liitumiseks, mis kinnitati 22. mail 1922. aastal. Saue vallavolikogu soovil avas raudteevalitsus 1928. aastal Tallinnast 13 km kaugusel Saue vallas reisirongide Laagri peatuskoha. Laagri kohanimi on tulnud I Maailmasõja ja Eesti Vabadussõja ajal endiste Merekindluste rajatistes olnud sõjavangide laagrite järgi. Vallapiiride muutumisega 1939. aastal sai Saue vald juurde Hageri vallast Põrse ja Saku vallast Juuliku, Linsi, Kasemetsa küla ja Harku vallast Alliku asunduse. Nõukogude võimu ajal oli Saue valla viimane volikogu koosolek 7. veebruaril 1941 ja alustas tegevust uues koosseisus Saue valla Täitevkomitee. Saksa okupatsiooni aastatel 1941-1944 määrati ametisse endine Saue Vallavalitsus.

Nõukogude võimu taaskehtestamisega moodustati Saue valla Täitevkomitee alluvusse 5. detsembril 1945 kolm külanõukogu. Saue külanõukogu koosseis- Üksnurme, Nurme, Vanamõisa, Sauevälja, Saue, Rahula, Mäe, Piiri, Metsanurme küla. Jõgisoo külanõukogu – Jõgisoo, Koppelmanni, Voore, Ääsmäe küla. Pääsküla külanõukogu-Pääsküla, Tänassilma, Jälgimäe küla.

Pääsküla külas asutati Teemanti talu baasil 15. oktoobril 1946 Saue sohvoos. 1954. aastal liideti Saue külanõukoguga Pääsküla ja Jõgisoo külanõukogud. Saue külanõukogust allutati Tallinna linnale 21. mail 1960 Saue mõisa, Sauevälja Saue ja Vanamõisa küla maaalast 3,5 km2 territoorium, millele arenes tänapäeva Saue linn. Saue külanõukogust liideti 1968. aastal Tallinna linnaga Pääsküla jõe paremkalda maa-alad.

Saue külanõukogu, ambulatoorium, raamatukogu ja sidejaoskond toodi 1975. aastal Saue külast Saue sohvoosi keskuse haldushoonesse. Seisuga 1. jaanuar 1978 administratiivjaotuse järgi, millele eelnes 1975-76. aastal maa-asulate nimede korrastamine, kinnitati ametlikult endine Saue sohvoosi keskus- Laagri alevikuks ja Saue külanõukogust liideti Saku külanõukoguga endised Saue valla põliskülad Tänassilma, Jälgimäe, Nurme, Üksnurme, Kanamaa (Saue), Rahula. Harku külanõukogust liideti Saue külanõukoguga Kiia, Püha, Hüüru, Vatsla külad.  Keila külanõukogust liideti Saue külanõukogu koosseisu Valingu, Aila, Tuula, Pällu. Maidla külanõukogust Maidla ja Pärinurme külad.

21. novembril 1991. kinnitati Saue valla omavalitsuse seisund ja külanõukogu lakkas olemast. Esimene Saue Vallavolikogu koosseis valiti 1993. aastal.

Esimesed säilinud protokollid