« Tagasi

Maidlas avati mälestuskivi kuulsale tõstesportlasele Ain Sillakule

Maidla külaseltsi eestvedamisel ja spordiajalooklubi Alfred teadmistega kaasaaitamisel kerkis 15. juunil kate Ain Sillaku mälestustahvlilt Maidla seltsimaja hoovil. Kivi avamist väärtustasid kohalolekuga olümpiamedalimehest tõstesportlase venna lapsed Malle ja Mart. 
 
Mälestuskivi avamise juhatas sisse Juta Killing Maidla külakogust, järgnes külavanem Margus Reintami sõnavõtt. Olümpiamehe elust ja võitudest rääkis Jaak Valdre spordiajalooklubist Alfred, mis tegeleb spordiajalooliste ürituste korraldamise ja endiste sportlaste mälestuste jäädvustamisega.
 
Eesti spordi- ja olümpiamuuseum oli Tartust uudistamiseks kohale toonud Ain Sillaku medalid ja aumärgid, teiste seas 1920. aasta Antverpeni suveolümpiamängude hõbemedal.
 
Väärikas kivi aga, millele mälestustahvel on paigaldatud, pärineb sealtsamast Maidla küllast Männituka teelt.
 
Ain Sillaku mälestuskivi avamine ja lahtiste uste päev Maidla seltsimajas oli osa Hageri kihelkonna päevadest.
 
 
Katte mälestustahvlilt eemaldasid Ain Sillaku venna lapsed Malle ja Mart, keskel Jaak Valdre. Foto: Sirje Piirsoo

Alfred Schmidt, 1936. aastast Ain Sillak (1.05.1898–5.11.1972)

Tulevane olümpiamedalimees nägi ilmavalgust Maidla mõisa (saksa k Wredehagen) sepa Mart Schmidti peres. Kasvades koos teiste mõisamoonakate lastega, oli Alfred neist jõu poolest küll üle, kuid seevastu kasvus visa juurde võtma. Päris selge oli, et lühikesekasvulisest noormehest isa elukutse jätkajat ei saa. Veelgi uskumatuna võis tookord tunduda, et temast saab kunagi maailmakuulus sportlane.
 
1910 läks Schmidtide pere Tallinna. Pelgulinnas, kus perekond elas, sõbrunes ta kiiresti teiste omavanustega. Kord sattusid poiste kätte vanad saksakeelsed ajakirjad, kus oli palju pilte jõumeestest. Poisidki tahtsid saada niisama tugevaks. Ühisel jõul valmis Stroomi randa väike spordiplats. Seal siis rassiti omapead kaks suve. Siis märkas noorte innukaid askeldusi meie spordi üks alustugi Artur Kukk. Nii sattus Schmidt tõelise sporditegemise juurde. Kuke asutatud selts Olümpia sai noore spordipoisi teiseks koduks, kuid jooksudes, hüpetes, heidetes ja tõugetes ei saavutanud ta kuigi häid tagajärgi. Ei sobinud pikamaajookski.
 
Artur Kukk ei lasknud kasvandike spordivaimustust niisama lihtsalt jahtuda. Ta viis Alfredi Kloostri tänava võimlasse, kus harjutasid raskejõustiklased. Ta pani kätte poksikindad, kuid sai suuremakasvuliste käest armutult klobida. Ka maadlusmatil oli ta teiste väänata. Hoopis teine lugu oli tõstekangiga – see ei hakanud vastu. Nii leidiski Alfred endale tumma, kuid väärilise vastase ja koos sellega sobiva harrastuse. 
 
Pikemalt saab Ain Sillaku sporditegemistest ja eluteest lugeda raamatust ,,Eesti tõstespordi ajavaod I".
 
 
Alfred Schmidt kalevlasena. Foto: arhiiv