« Tagasi

Milliste riiklike toetuste või hüvede saamist mõjutab kehtetu elukoha aadress rahvastukuregistris?

Kui inimesel puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoht, siis võib see mõjutada riiklike toetuste ja hüvede määramist/maksmist.
 
Toimetulekutoetuse määramine (SHS § 131)
Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) alusel arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel muuhulgas ka perekonnaliikmete arvu, kes elavad rahvastikuregistri andmetel ühisel elukoha aadressil.
 
Näiteks SHS § 131 lõike 8 alusel loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku käesoleva paragrahvi perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. 
 
Seega perekonda kuuluv kehtetu elukoha aadressiga isik rahvastikuregistris võib mõjutada isikule või perele määratava toimetulekutoetuse suurust.
 
Üksi elava pensionäri toetus (SHS § 1391)
SHS § 1391 lõike 2 punkti 1 alusel on pensionäritoetuse saamisele õigus Eestis elaval isikul, kes jooksval kalendriaastal alates 1. aprillist kuni 30. septembrini elab rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi. Üldreeglina ei saanud üksi elava pensionäri toetust eelnevatel ja käesoleval aastal isikud, kelle elukoha aadress oli rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuse täpsusega. Toetuse määramise aluseks on siiski ruumi täpsusega aadress rahvastikuregistris, v.a SHS § 1391 lõikest 4 tulenevad erandid.
 
Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstav vanaduspension
Kui isikul puudub rahvastikuregistris elukoha aadress, ei lõpetata talle pensioni maksmist. Küll aga lõppeb õigus kasutada residendile ettenähtud tulumaksuvabastust, sest pole võimalik kindlaks teha, millise riigi resident isik on.
 
Ravikindlustus
Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 alusel on kindlustatud isik Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.
 
Alalise elamise andmed teeb töötukassa kindlaks rahvastikuregistris kajastuvate elukohaandmete järgi. Juhul, kui isikul rahvastikuregistris elukoht puudub, ei saa isikut käsitleda alalise elanikuna.
 
See loetelu ei ole lõplik
Konkreetse toetuse nõuetele vastavuse osas soovitame pöörduda toetuse määraja poole (nt riiklike sotsiaaltoetuste puhul sotsiaalkindlustusameti ja töötamisega seotud toetuste puhul töötukassa poole).