Alliku küla piirneb Hüüru, Püha, Vanamõisa ja Koidu külaga ning Harku ja Laagri alevikuga. Küla on tõenäoliselt on nime saanud muinasasulakoha kirdeserval immitsevate allikate järgi.

 

Suuremad elamupiirkonnad külas on Alliku keskus, Karutiigi, Kotka ja Metsavahi. Arendamisel on Koru uuselamurajoon, teise nimega Veskimöldre 2.

 

Allikult on leitud muistsed asulakohad I aastatuhande II poolelt ja lähikülade endisaegne matmispaik. Küla piires on mitu kultusekivi, mis on kaitse all. Alliku ja Vanamõisa piiril asub Sõeru ohvriallikas.

 

Ajalooliselt on Alliku küla alad kuulunud Harku mõisa, Vanamõisa ja Hüüru mõisale kuuluva Lehmja karjamõisa koosseisu.

 

Alliku territooriumil paiknevad mõned Peeter Suure merekindluse rajatised. Merekindluse raadiojaam asus Alliku–Laagri tee alguses aadressil Allika tee 13. Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921–1974 töötas selles hoones Saue algkool. Külas on kolm väiksemat betoonpunkrit, Põllu tee ääres rooduvarjend ja kahe ehitusjärku jäänud varjendi vundamendiaugud.

 

Nõukogude perioodil majandas Alliku külas Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos. 

 

Alliku küla läbivad Vääna ja Pääsküla jõgi.

 

Nelja lasteaiarühma ja kahe paralleelklassiga lasteaed-põhikool Alliku külas Veskirahva puiesteel  avati õppetööks 1. septembril 2020.

 

Alliku külas elab 1. jaanuari 2023 seisuga 2739 elanikku, neist mehi 1399 ja naisi 1349. 

 

Asukoht kaardil

 

Allikas: Wikipedia