Laagri alevik

Laagri alevikust sai pärast Saue linna ning Saue, Nissi ja Kernu valla ühinemist 2017. aastal halduskeskus. Valla keskuse tiitlit kannab Saue linn.
 
Laagrist on Tallinna kesklinna 13 kilomeetrit. Alevikust voolab läbi Pääsküla jõgi, mis kohati on Tallinna ja Laagri aleviku piiriks.
 
Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana kivisild (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad Esimese maailmasõja aegsed kindlustused.
 
Laagri alevik ja osa Alliku külast on ehitatud omaaegse neljakordse riigivanema Jaan Teemandi kodutalu maadele, mis kandis nime Veski-Möldre.
 
Kunagine sovhoosikeskus on tohutult kasvanud ja tänaseks tundmatuseni muutunud. Siin piirkonnas on viis lasteaeda ja kaks põhikooli, parke ja mänguväljakuid, kergliiklusteid ja palliplatse.
 
Laagri alevikus elab 1. jaanuari 2020 seisuga 5576 elanikku, neist mehi 2653 ja naisi 2923.
 
 
AJALUGU
Laagri aleviku eellaseks võib pidada Pääsküla küla, mida mainiti esmakordselt Taani hindamisraamatus (1241). Suure tõenäosusega on Laagri juba muinasaegne küla. 
 
Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas Venemaa keisririigi kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud Peeter Suure merekindluse Pääsküla maarindepositsiooni ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes Tallinna-Paldiski raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks. 
 
Kuigi Venemaa keisririigi kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline raudteepeatus 1928. aastal. 
 
Et Pääsküla raudteejaam oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati üha vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uus Laagri raudteejaam rajati eelmisest umbes 300 meetrit Tallinna suunas Teise maailmasõja järel, kui Laagrit läbiv raudtee elektrifitseeriti ning vajati kõrget perrooni. 
 
1968. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma Laagri linnaosaks ja sinna jäi ka Laagri jaam. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus tihehoonestusala, mis oli Lenini-nimelise näidissovhoosi keskasula. 1970ndatel Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. 1975. aastal toodi Saue külanõukogu keskus Laagri alevikku.
 
Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsust: Saue vald ja Saue linn. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik. 
 
2005. aastal rajati Laagrisse Laagri kool, selle filiaal Alliku külas Veskirahva teel avas uksed 2020. aastal. Riigigümnaasiumi valmimistähtaeg on 2020.
 
Laagri alevikus asub 1989. aastal loodud Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala.
 

Foto autor on Kerttu Brandmeister