Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Riisipere Nissi valla keskus. Pärast Nissi valla ühinemist Saue linna, Saue ja Kernu vallaga, asub alevikus halduskeskus, et ümbruskonna elanikud vallaasju kodule lähedal lahendada saaks.

 

Asula varasem nimi oli Risenberg (vene Ризенберг).

 

Alevik asub Ääsmäe-Haapsalu maantee ääres. Kaugus Tallinnast on 45, Haapsalust 50, Märjamaalt 30 ja Raplast 40 kilomeetrit. 

 

Riisipere raudteejaam oli Tallinnast saabuvate elektrirongide ja aastatel 2004–2019 kogu Haapsalu-suunalise rongiliikluse lõpp-punkt.

 

8. detsembril 2019 avas Eesti Raudtee Riisipere ja Turba vahelise kuue kilomeetri pikkuse Eesti kiireima raudteelõigu, mille maksimaalne lubatud tunnikiirus on 140 kilomeetrit tunnis ja mille ehituse maksumuseks kujunes 7,72 miljonit eurot.

 

Oma panuse andis Saue vald ligi 100 000 euroga, mille eest valmis jaama juurde pargi-ja-reisi-parkla.

 

Tegelikult oli uue raudteelõigu avamine oluline sündmus kogu Eestile, sest viimati juhtus see 2011. aastal, kui rajati Koidula piirijaam.

 

Vabariigi Valitsus kiitis Turba-Riisipere raudteelõigu ehitamise heaks 2017. aasta mais. See on esimene etapp Haapsalu raudtee taastamisest. Turbast Haapsaluni lõigu projekteerimiseks on riigi 2020. aasta eelarvesse planeeritud kaks miljonit eurot. Projekteerimine võib võtta aega ligukaudu kaks ja pool aastat, misjärel kuulutab riik välja ehitushanke.

 

Riisipere-Turba raudteelõik numbrites

Kui Riisiperre sattuda, siis kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad kindlasti Nissi kirik, Vabadussõja mälestussammas ja Riisipere raudteejaama veetorn, mis on eraomandis.

 

Alevikus tegutsevad põhikool, lasteaed ja kultuurikeskus.

 

Riisiperes on sündinud helilooja Raimond Valgre, koorijuht Ene Kangron ja kasvatusteadlane Tuuli Oder.

 

Alevikku läbivad järgmised kõrvalmaanteed: Nissi tee, Riisipere jaama tee, Riisipere–Kernu tee, Riisipere–Nurme tee.

 

Riisipere alevikus elab 1. jaanuari 2023 seisuga 864 elanikku, neist mehi 406 ja naisi 458.

 

Asukoht kaardil