« Tagasi

Leevenesid siseveekogude jääl liikumise piirangud

Mitu nädalat kestnud külmakraadid on kasvatanud paljudele Eesti siseveekogudele piisava paksusega jääkaane. Tänasest on lubatud minna nende veekogude jääle, kus jääkaane paksus on vähemalt 10 cm.
 
Päästeamet mõõdab igapäevaselt populaarsemate siseveekogude jää paksust, mõõtmise tulemusi saab vaadata pidevalt täienevast kaardirakendusest.
 
Jääkaardi leiab kodulehelt veeohutus.ee ja Google'i kaardirakendusest.
 
Jääkaart on loodud selleks, et inimestel oleks võimalik saada infot jääolude kohta Eesti siseveekogudel. Eestis on ligi 1200 järve ja veehoidlat, lisaks sellele hulk jõgesid ja tiike. Igale poole päästjad jää paksust mõõtma ei jõua, aga kindlasti kontrollitakse jääolusid veekogudel, kus inimesi käib rohkem ja kus oht õnnetuste juhtumiseks on suurem.
 
Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks. Andmed sisestatakse kaardirakendusse. Meeles tuleb pidada seda, et jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Õhem jää pole piisavalt tugev ega pruugi inimest kanda. 
 
Kindlasti tuleb aga meeles pidada seda, et kaardil olevad andmed on informatiivsed ja ohutus algab igaühest endast.
 
Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid ka siis, kui jää pakus on 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem on veekogu, seda ebaühtlasem on jää.
 
Jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Kõige parem oleks, kui lapsed käiksid uisutamas ainult ametlikel ja turvalistel liuväljadel ning veekogude jääle omapäi ei läheks.