« Tagasi

Millest räägivad mari mustrid?

Saue Päevakeskuses on avatud järjekordne hõimurahvaste kultuuri tutvustav näitus, juba teist korda võib siin näha mari kunstniku Zhanna Tohti loomingut.
 
Zhanna Toht on mari rahvusest kunstnik, tudeng ja kunstiõpetaja, kes õpib Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisõppekaval kunstiõpetajaks. Eestis elab ta aastast 2007.
 
Seekordse näituse moodustavad tikandite ja akvarellide kombinatsioonid, ekspositsiooni teevad eriti nauditavaks piltide juures olevad väikesed teabetahvlikesed.
 
Igale näitusel olevale akvarellile annab erilise näo ja sisu tikand, mis koosneb omakorda kujunditest, millel on oma lugu ja oma tähendus. Koos pildiga muutuvad nad eriti kõnekaks.
 
Pildiseeria „Millest räägivad mari mustrid?" on valminud Tallinna Ülikoolis õpingute loomingulise projektina ja on pühendatud mari pärimuskultuurile.
 
Näituse ideeliseks lähteks on mari rahvarõiva ornamendid ja tikandid. Rahvapärandi ornamentide ja sümbolitega töötamine on aidanud kunstnik Zhanna Tohtil sügavamalt mõtestada loodust, inimese olemust ja enda identiteeti.
 
Ornamendid ja mustrid võivad jutustada rõiva kandjast ja tema saatusest. Selleks, et tikandi salapärase keele sümboleid mõista, otsustas kunstnik neid süvitsi uurida ja teistelegi piltide abil lahti seletada.
 
Tavandmustritest on loodud uusi kooslusi, et jutustada lugu veidi erinevas vormis kui sümmeetriline muster rõivastel. Tehnilises plaanis on piltidel ühendatud tikandi selge ülesehitus akvarelli voolavusega.
 
Uus lähenemine mari ornamendi esitlusele ja uued katsetused tikandi kombineerimisel teiste materjalide ja meediumitega aitavad mari rahvakultuuri värske pilguga vaadelda.
 
Esitatud tähelepanekud mari usundi ja tavade kohta võivad aidata ka teistel rahvastel, eriti soome-ugrilastel, leida ja tõlgendada sümboleid oma kultuurist ning avardada oma maailmataju.
 
Zhanna Toht soovib, et mari rahvakultuur areneks ja leiaks uusi väljendusi, mis aitaks pidada dialoogi teiste rahvastega, kus kõneldakse sümbolite keeles ja tutvumine üksteisega toimub sügavamal tasandil.
 
Näituse avamisel laulsid mari keeles mari laule Zhanna Toht, Ludmilla Yamurzina, Anna Makeev ja Galina Karpenko. Neil kõigil oli rääkida oma lugu niidumaridest ja mäemaridest.
 
Need neli naist on Eestis elanud juba aastaid, kuid on suutnud säilitada oma keele. Samas arvavad nad, et nende põlvkond on viimane, kes veel oskab kõneleda mari keeles, kuigi Vikipeedia annab maride arvuks umbes pool miljonit.
 
Maride keeleoskus väheneb. Kodumaal keele kõnelejaid praktiliselt ei ole ja viimased oskajad unustavad, sest keelel puudub kasutus. 
 
Seda tänuväärsem on MTÜ Tallinna Mari Selts tegevus keele kõneleja ja kultuuri tutvustajana.
 
Aitäh Anna Makeevile, Anu ja Juha Väliahole selle eest, et nad meid ikka ja jälle meie hõimurahvastega kokku viivad ning ei lase unustada neid rahvaid, kellel ei ole ajaloos nii hästi läinud, nagu meil, eestlastel. 
 
Mari tikandiga on päevakeskuses kavas lähemalt tutvuda aprillis. Näitus jääb avatuks aprilli keskpaigani.
 
Vikipeedia maridest
Marid ehk marilased (enda nimetus Марий) on soome-ugri rahvas. Nende põline asuala on tänapäeva Venemaa Föderatsioonis Volga keskjooksul ja maridele on loodud omahalduslik föderatsiooni vabariik Mari El.
 
Marid räägivad enamuses mari keelt ning jagunevad geograafiliselt ja kultuuriliselt kolmeks: niidumarid, idamarid ja mäemarid. Tänapäeval on marisid maailmas umbes poole miljoni jagu.
 
Liivi Lents
Saue Päevakeskuse juhataja
 
Päevakeskuses on avatud mari rahvusest kunstniku, tudengi ja kunstiõpetaja Zhanna Tohti näitus „Millest räägivad mari mustrid?". Foto: Anu Väliaho