Me oleme aastaid elanud turvalises maailmas ja kuigi Eestile täna otsest sõjalist ohtu ei ole, on sõda Ukrainas pannud paljud meist mõtlema asjadele, millele me veel mõni nädal tagasi tähelepanu ei pööranud.

 

Ehk, mis siis, kui… Kas mul on kodus piisavalt toitu ja vett? Aga küünlad ja tikud ja sularaha? Ravimid? Kuidas ma käitun ühe või teise ohu korral? Ja kindlasti veel paljugi muud on me mõtetest läbi käinud.

 

Üks teemadest on kindlasti varjumine pommitamise, keemiarelvade ja radioaktiivse kiirguse eest, sest esimene neist on õõvastav reaalsus täna Ukrainas ja seda telepilt meile iga päev vahendab.

 

Eksperdid on öelnud, et riigil ei ole Eestisse mõistlik eraldi varjendeid ehitada, ja teisalt, et nõukogudeaegsed tsiviilkaitsevarjendid on paljuski lagunenud ja kasutamiskõlbmatud. Samas on riik kaardistanud üle Eesti 75 võimalikku varjumiskohta, millega edasi tegeleda.

 

Saue Vallavalitsus on teinud läbi regionaalse kriisikomisjoni Põhja päästekeskusele ettepaneku koordineerida võimalike varjumiskohtade planeerimise projekti Harjumaal.

 

Esimene samm sellest oleks ühtse sõnastusega teade elanikele, asutustele ja ettevõtetele, mis põhjendaks paanikat tekitamata varjumiskohtade vajadust, sest varjuda pole vaja ainult sõja korral, vaid ka näiteks loodusõnnetuse või muu sündmuse puhul, mis muudab piirkonna ajutiselt elamiskõlbmatuks. 

 

Teisalt pandaks teates paika eesmärgid ning kirjeldataks varjumiskohtade eeldusi ja nõudeid, et hoone omanik saaks selle seisundit hinnata ja info omavalitsusele saata. 

 

Miks seda ei võiks iga omavalitsus ise teha, on ehk õigustatud küsimus. Teate ühtne sõnastus ja ühtsed nõuded on suureks abiks, et kogunevad ühtsed andmed võimalikest varjumiskohtadest üle kogu Harjumaa. Järgneda võiks eksperthinnang ja plaan, kuidas varjumiskohad vajadusel käiku läheks.

 

Mis on pääste mõistes varjumine?

Varjumise vajadus tekib juhul, kui inimeste evakueerimine ohu korral ei ole kas võimalik või otstarbekas. Varjumine võib olla vajalik ennekõike rünnaku korral relvakonfliktis, aga ka näiteks radioaktiivse saaste, laiaulatusliku loodusõnnetuse või mõne muu sündmuse korral, mil piirkond muutub ajutiselt elamiskõlbmatuks.

 

Tasub läbi mõelda, mida pereliikmed vajavad, et kodust eemal olles hakkama saada, sest õnnetuse korral pakkimiseks aega ei jää.

 

Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ja inimene juba on kusagil hoones – kodus, koolis, tööl või kas või poes –, tuleb sinna jääda. Eemale tuleb hoida akendest ja rõdudest ning kuulata edasisi suuniseid. 

 

Juhul, kui ollakse näiteks tänaval, on Eestis ehitisi, kuhu võib vajadusel peitu minna. 

 

Varjendiks sobib rajatis, mis on (soovitatavalt) betoonist, maa all ja ilma akendeta – näiteks maa-alune parkla või tunnel, hoone (korterelamu) kelder, kusjuures mida rohkem hoonel korruseid on, seda suurem on kaitse näiteks pommirünnaku korral.

 

Enda läheduses tuleb hoida mobiiltelefon koos laadijaga, et saada edasisi juhiseid. Käepärast tasub hoida laetud akupank.

 

Kõik kriisideks valmistumiseks vajalikud juhised leiab veebilehtedel kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee. Lisaks on hea laadida endale alla Naiskodukaitse loodud rakendus „Ole valmis!"