Veipimine ehk e-sigarettide kasutamine on kasvanud, samamoodi „tupsu panemine". Proovivad üha nooremad ja aina rohkem läheb proovimine üle igapäevaseks kasutamiseks. Kasutavad ka spordipoisid, viielised ja üha enam tüdrukud. See kaart, et „minu laps on ju nii tubli" ei pruugi tähendada, et tal koolikotis ei oleks nikotiinipakikest või e-sigaretti.

Suvi on käes ja koolijuhid mures, sest nüüd on noortel vabam voli ja rohkem aega seltskonniti hängimiseks. Paljudes noortegruppides on aga kohustuslik element e-sigaret või nikotiinipadjake. Ohte ei tajuta, arvatakse, et päris suits on kahjulik, veipimine selle süütu aseaine.

Tubakas haiseb, aga veipimine lõhnab hästi

„Meie saime probleemist teadlikuks siis, kui vetsud hakkasid hästi lõhnama," nendib Saue kooli direktor Triinu Luiga. Nimelt on e-sigareti vedelikud saadaval küll maasika ja mullinätsu, küll mustsõstra ja mangomaitsega ning kui neid suitsetada, jääb maha magus lõhnapilv. Suur murekoht ongi Luiga sõnul see, et kuna halba maitset ei ole, siis noored üldse ei teadvustagi, et seal on kahjulik nikotiin sees.

„See näeb välja nagu kena värviline pulgake, võib meenutada pastapliiatsit või huulepulka, aga nikotiinihulk on seal korralik. Üks e-sigaret võrdub pooleteise paki suitsuga. Aga ega nad ei pane kokku, et kui neil pärast süda läigib, siis see ongi nikotiinimürgistuse sümptom," ütleb Luiga.

On ka nikotiinivabu vedelikke, aga seal sisalduv keemiliste ainete ja isegi raskemetallide segu võib ka ilma nikotiinita arstikabineti ukse taha viia.

Kust nad seda saavad?

Luiga sõnul on neil lastelt saadud info, et nii e-sigarette kui vedelikke on imelihtne kätte saada. Mitte et nüüd otse lastele müüdaks, aga ikka leidub mõni vanem tuttav, kes ostab. On ka kindlad kohad valla peal, kus diilerid käivad ja kust noor saab vajadusel kraami kätte. Ja loomulikult on võimalik tellida internetist, pakiautomaati tellides ei küsi keegi vanust.

Ääsmäe, Nissi ja Turba koolides toimetav sotsiaalpedagoog Kaidi Väät teab, et esimest korda proovivad isegi juba algklassi lapsed. Ühe teise klassi lapsega oli tal vestlus, kus laps ütles: „Mis mõttes see on kahjulik, minu ema ju ka teeb seda?" Laps ise oligi ema tagant võtnud ja see on üsna sage variant, kuidas lapsed neile toodetele ligi saavad.

Kõik ju teevad!

Väädi sõnul ostavad mõnikord ka vanemad ise oma lastele e-sigareti või tupsu ja seda argumendiga, et nagunii kõik ju teevad ja eks noored peavad kõik asjad ära proovima. Ja et parem siis seda, mitte suitsu. „Ilmselt on vanemad ise ka teadmatuses, et see tervist mõjutab?" on Väät mõtlik. Mõni vanem ei tea ka seda, et see on alaealistele üldse keelatud.

Teiselt lapselt püüdis sotsiaalpedagoog uurida, mis põhjusel too suitsetas ja argument oli ikka seesama: ma tahtsin ka, kõik ju teevad! „Eks nad tahavad kuuluda gruppi, sealt need esimesed proovimised. Aga juba kuuendikud võivad olla igapäevased tarvitajad," nendib Väät häirivat fakti.

Luiga ütleb, et vahele jäävadki peamiselt viienda-kuuenda klassi omad. Need pole veel nii osavad varjamaks, on veel nii naiivsed, et tõesti arvavad, et ega õpetajad ei tea ega taipa.

Nissi kooli direktor Annely Ajaots aga teab oma maja kogemusest, et noored on piisavalt kavalad, et otsida kooli pealt nurki, kuhu kaamerad ei ulatu. Kord leiti poisid enne kehalise kasvatuse tundi isegi riietusruumi dušinurgast suitsetamas.

Ajaots ütleb, et tema on lastevanemate üldkoosolekutel teema ikka lauale tõstnud, neil on koolimajas isegi väike „näitus" vitriini taga, et lapsevanemad oma silmaga näeksid, millised need asjad välja näevad.

„Meie koolilapsega oli ka selline juhtum, et läks koju, oksendas, näost kaame. Kuna ema oli koosolekul kuulnud, et noored tarvitavad, siis ta oskas küsida, kas laps on midagi tarbinud," räägib Ajaots lugu elust enesest. Oligi nikotiinimürgistus ja kohe kiirabisse minek. Tookord oli küll tegemist huuletubakaga, sest ka see liigub laste seas üha enam. „Tupsu panema" on selle noortepärane termin.

Kes vastutab?

Koolijuhtide sõnul esineb selliseid juhtumeid, kus vanem on avastanud, et tema laps suitsetab ja on suunanud teema kooli. Ootab, et seal noorega räägitaks ja veendaks tarvitamist lõpetama. Vanemad ise ei taha suhteid lastega rikkuda, las kool riidleb.

„No päris nii nüüd ka ei saa," on sotsiaalpedagoog resoluutne. Ta saab aru, kui vanem ei valda teemat ja palub abi, aga kogu vastutus lihtsalt koolile lükata ei ole tema arvates mõistlik. Samas Ajaots teab, et tõesti on ka vanemaid, kes oma lastest lihtsalt jagu ei saa ja ongi väga hädas.

Koolides tegeletakse sellega nagunii. Nii Ajaots kui Luiga nendivad, et ei loengutest ega flaieritest ole palju kasu olnud. Kõige tulemusrikkam on olnud üks-ühele suhtlemine. Aga mõlemas koolis on ka juhtumeid, kus on kohale kutsutud politsei. „Politsei on öelnud, et teatada tuleks alati. Sest kui on juba korduvad rikkumised, siis nad saavad need noored rangemalt oma huviorbiiti võtta," soovitab Väät.

Tiia Rosenberg Ruila koolist kinnitabki, et tema teeb iga juhtumi puhul politseisse avalduse. Ruila koolis oli muide ka selline situatsioon, et kooli kodukorras oli küll kirjas, et territooriumil suitsetada ei tohi, aga mokatubaka ja e-sigareti kohta polnud mingit keeldu kirjas. Sisekord sai ümber tehtud.

Ka Luiga on Sauel sama teemaga kokku puutunud. Vanemate klasside õpilased suundusid vahetundidel parklasse, istusid autodes ja suitsetasid seal. Samuti argumendiga, et parkla pole kooli territoorium. „Ma käisin siis rääkimas, et olge nüüd normaalsed, mis eeskuju te noorematele annate," räägib Luiga. Gümnaasiumi omad said asjast aru ja lõpetasid selle seal ära.

Paku alternatiivi

Esmane põhjus e-sigareti ja mokatubaka tegemisel on muidugi seesama - „kõik teevad". Noor tahab kuuluda gruppi, olla nagu teised. Aga nii Ajaots kui Rosenberg tõdevad, et selle taga võivad olla ka keerulised peresuhted ja koduse tähelepanu puudus. Noorele on jäänud tunne, et suitsetamine või nikotiinipadjakese igeme vastas hoidmine on kuidagi rahustav ja aitab negatiivsete tunnetega toime tulla.

„Minu meelest on sellega nii, et noorele tuleb asemele pakkuda mingi alternatiiv," leiab sotsiaalpedagoog Kaidi Väät. Tema sõnul võikski vanemad lapsele omaenda seltskonda rohkem pakkuda, koos aega veeta, asju arutada ja mitte lasta nii palju hängida noorte kampades.

Seda enam, et suur suvi on ees. Nii koolijuhtide kui sotsiaalpedagoogi palve vanematele on suhelda ja rääkida lapsega. Jälgida tema rahakasutust, reageerida ootamatutele magusatele lõhnadele, võtta seda teemat tõsiselt. Sest see on väga tõsine teema.

************************************************************************************

 

 

Elu jooksul on e-sigaretti proovinud:

• 36% poistest ja 24% tüdrukutest,
• 9% 11-aastastest, 30% 13-aastastest ning 51% 15-aastastest.

Viimase 30 päeva jooksul on e-sigaretti korduvalt (vähemalt kolmel päeval) tarvitanud:

• 1% 11-aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest;
• neist 47% hetkel ei suitseta ning 53% tarbib paralleelselt ka tavalisi sigarette.

E-sigareti suitsetajate sagedus ei sõltu oluliselt elukohast ega pere majanduslikust jõukusest.
E-sigareti suitsetaja profiilil esines oluline seos madala perekonna toetusega, koolis käimise mittemeeldivusega ja madala õppeedukusega.

Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu raport, TAI.