Oskuslik õppimise ja ümbritseva looduse miksimine Kernu koolis pälvis innovaatilise õpetamise preemia.

Kernu 6-klassilises koolis õpib 30 last. Koolimajaks on kena väike puumaja keset metsa, kus igast aknast on postkaardivääriline loodusvaade, puude vahele on sätitud seiklusrajad, ehitatud on katusealusega õuesõppe klass. Oleks ju suisa patt kõiki tunde klassiruumis ja pingi taga läbi viia.

Just sellest kooli inglise keele õpetaja Reet Noormaa innustustust sai ja koos kolleegidega Erasmus+ programmi „Maakooli ümbritseva looduskeskkonna laiaulatuslikum kasutamine õppetegevusteks ning kogukonna kaasamiseks rahvusvahelise kogemuse eeskujul" projekti kirjutas. Erasmusel on projekte erinevatel teemadel, aga projekti tiimi sõnul asub Kernu kool lihtsalt nii ägedas kohas, et just see temaatika tundus olevat loogiline.

Looduse ja õppeainete ühendamine

Projekti raames käis meeskond tutvumas maakoolidega Soomes ja Islandil, et oleks õppida sealt, kus on just Eestile sarnane kliima. Projekti üht initsiaatorit Reeta paelub taaskasutuse ja jätkusuutlikkuse toomine õppemeetoditesse ja neid ideid programmist ta ka sai. Näiteks on ta ise nüüd käinud lastega inglise keele tundide ajal looduses otsimas vasteid värvidele – yellow kõrvale võilill ja brown'i kõrvale puukoorik. Lastel tekib peas seos päriseluga.

Või kunstitunnis loovad lapsed maali mitte värvidega, vaid käepäraste metsa alt leitud materjalidega. „Mitte et kogu aeg peaks õues olema, aga vahelduse mõttes toob see lastele sära silmadesse," teab Reet.

Eks seda põhimõtet on kasutatud enne ka, Kernu koolis näiteks on lastel ja õpetajatel kohustuslik peale lõunasööki minna õue. Paar aastat tagasi, kui seda juurutama hakati, mossitasid lapsed veidi, aga nüüd on see saanud loomulikuks, olgu ilm milline tahes.

Jätkutegevustena kavandab kool kõrvalasuvasse metsa rajada loodusraja. „Sellest tuleb metsatee 20 infotahvliga, kus on ainepõhised ülesanded ja mõistatused," toob teine projekti tiimi liige, kooli huvijuht Kati Raju välja. See saab olema kindlasti ka kogukonnale suunatud. Kati sõnul on inimesed muidugi juba ka praegu avastanud kooliümbruse, on ju seal avatud mänguväljak, ketttagolfi korvid, seiklusrajad. „Mõni päev on parkla autosid triiki täis," nendib Kati.

Kaasamise keerukused

Eraldi rõhk oli programmis ka kaasamisel, neis teemaplokkides osales sotsiaalpedagoog Kaiti Kirsipuu. Tema sõnul tuleb kaasamist mõtestada laiemalt kui vaid see, et näiteks ratastoolis laps saaks osaleda metsatundides.

„Kui ATH diagnoosiga laps istub klassis viimases pingis koos tugiisikuga, siis formaalses mõttes on see laps kaasatud tunni tegevusse, aga tal endal ei pruugi olla tunnet, et ta on kaasatud ühtsesse meeskonda," toob Kaiti näite võimalikest keerukamatest kaasamisprobleemidest.

Boonuseks tunnustus Euroopast

Sellised programmid ja õpiränded annavad kinnitust, et suund on õige ja lisavad õpetajatele meetodite pagasisse uusi ideid. Boonusena tuli veel äramärkimine Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna laureaatide hulgas.

Kernu koolist projektis osalenud tiim tõdeb, et ega Euroopas sellist õuesõppimist ja looduse miksimist õppekavadega enam naljalt ei leia ja ju tajutakse sellist lähenemist suurtes riikides juba innovaatilisena. Võiks isegi öelda, et uus ja innovaatiline võib olla unustatud vana - sada aastat tagasi ronisid lapsed ilmselt looduses puude otsas ja ehitasid omale okstest ja roigastest onne igal pool maailmas, aga täna enam mitte.

Aga see, et väikest Kernu kooli oma tegemistega on ka Euroopas märgatud, teeb õpetajatele muidugi palju rõõmu. Nii Reeda, Kati kui Kaiti nägudel on siiralt õnnelik naeratus, kui selle kohta küsida. „Muidugi on see tunnustus tähtis. Lisaks toob see ju vaheldust ka õpetajate töösse ja annab kindluse, et teeme õiget asja," ütleb Reet.

Kooliaastad Kernu tillukeses maakoolis meenutavad tõesti oma olemuselt kultusraamatust tuttavat Bullerbyt. Sõbrad, väikesed seiklused ja ühtekuuluvustunne imelises looduskeskkonnas. Tundub olevat parim võimalik garantii väikesele inimesele tõelise lapsepõlvetunde andmisel.

 

Euroopa innovaatilise õpetamise auhinna laureaatide hulgas oli kolm Eesti haridusasutust, kes oktoobri lõpus ka Brüsselis tunnustusgalal kohal käisid.

Põhihariduse kategoorias võidutses Kernu kool (fotol vasakult esimene inglise keele õpetaja Reet Noormaa). Erasmus+ õpirändeprojekti „Maakooli ümbritseva looduskeskkonna laiaulatuslikum kasutamine õppetegevusteks ning kogukonna kaasamiseks rahvusvahelise kogemuse eeskujul" eesmärk oli innustada õpetajaid õpirände kogemuse kaudu rohkem õuesõpet praktiseerima ning sellist aktiivset ja väljakutseid pakkuvat õpikeskkonda looma, mis sobiks kõigile õpilastele. Projektil oli positiivne mõju väikesele maakoolile, mis on suures omavalitsuses kõige väiksem - saadi osaleda nii mahukas projektis, esindada ja tutvustada rahvusvahelistel kursustel oma riiki, valda ja kooli

Keskhariduse kategoorias oli võidukas Tartu ülikooli (fotol keskel Mario Mäeots) koostööprojekt „Digitehnoloogia tähenduslikuks muutmine digitaalpedagoogika abil", mille tulemusel valmisid uuenduslikud tunniplaanid ja juhised digitehnoloogia mõtestatud kasutamiseks koolides

Alushariduse kategoorias pälvis auhinna MTÜ HARED (fotol paremal Kadi Hirv). Koostööprojekti "Hob's Adventure – Hands-on Biodiversity" raames valmis käsiraamat „Seiklused elurikkuses", mis sisaldab valikut 5-9-aastastele lastele sobivaid tegevusi, tunde ja projekte, kus meetoditeks praktilised tegevused nagu digi-, projekt- ja muu aktiivõpe