Kriisireguleerimine

Saue Vallavalitsuse kriisiinfotelefon

 Kriisiinfotelefoni number on 50 70 338. Kriisiinfotelefoni avamise otsustab hädaolukorra juht ning tavaolukorras on telefoninumber „välja lülitatud" olekus. 

Saue Vallavalitsuse kriisikomisjon

Saue Vallavalitsuse kriisikomisjon on kuni 20-liikmeline. Komisjoni tööd korraldab abivallavanem Riho Johanson.

Saue Vallavalitsuse 22. jaanuari 2020 korraldus nr 96 "Saue valla kriisikomisjoni moodustamine"

Esimees

  • vallavanem Andres Laisk

Aseesimehed

  • esimene aseesimees abivallavanem Riho Johanson
  • teine aseesimees abivallavanem Kalle Pungas

Liikmed

  • vallavolikogu aseesimees Eero Kaljuste
  • avalike suhete juht Sirje Piirsoo
  • Saue Vallavolikogu assistent Kerstin Vaikmaa
  • majandusosakonna juhataja Silver Libe
  • arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar
  • teedespetsialist Indrek Brandmeister
  • teedespetsialist Indrek Pikk
  • vallavarahalduse juhataja Virko Kolks
  • vallavarahalduse töödejuhataja Kalev Israel
  • Haiba halduskeskuse juhataja Eva Puusta
  • Riisipere halduskeskuse juhataja Peedo Kessel
  • AS Kovek juhatuse liige Aare Sõer
  • Keila päästekomndo pealik Ragnar Neudorf
  • piirkonnapolitseinik Taavo Soodla

Asendusliikmed

  • Keila päästekomando meeskonnavanem Priit Orusalu
  • piirkonnapolitseinik Jarmo Mõtus

Saue valla korraldatava elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiab veebilehel www.olevalmis.ee. Lehel orienteerumise lihtsustamiseiks on oluline allpool linkidena välja toodud.
 
Käitumisjuhised on kättesaadavad eesti, inglise ja vene keeles. Keelevalik tuleb teha lehekülje ülaservas ja avanebki veeb täies mahus võõrkeelsena.
 
Käitumisjuhised leiab ka tasuta nutirakendusest „Ole valmis", mida on võimalik kasutada offline`s ehk ka siis, kui elektrit ei ole, kui see on juba eelnevalt nutiseadmesse alla laetud.

Avalikkuse ohuteavitus

Avalikkuse ohuteavitamist hädaolukorrast, hädaolukorra ohust ja hädaolukorra lahendamisest korraldab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Avalikkuse all on mõeldud elanikke, ettevõtteid, kogukondi ja kogu ühiskonda. Ohuteavituse valik sõltub sündmusest, selle eskaleerumise kiirusest ja ohust. Kui hädaolukorda juhib Saue vald, siis on teavituse korraldaja Saue Vallavalitsus. Kui hädaolukorda juhib mõni riiklik asutus, siis on teavituse korraldaja riiklik asutus ja Saue Vallavalitsus jagab teavitust valla kanalites, lisades vajadusel valda puudutavat täpsustavat informatsiooni. 

Loe edasi»

Saue valla evakuatsioonikohad

Hädaolukorra seadus paneb omavalitsustele tõsised ülesanded kriisideks valmistumisel, mis puudutavad eeskätt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist ja elanike teavitamist. Elutähtsad teenused, mille toimepidevuse või taastamise eest hädaolukorras koostöös ettevõtetega vastutavad kohalikud omavalitsused, on kohalike teede läbitavus, vesi, kanalisatsioon ja küte. Ohuolukorras on hästi oluline jälgida valla kommunikatsiooni, milline evakuatsioonikoht avatakse. Saue vallas on 17 evakuatsioonikohta. Loe edasi »
 
 

Kuidas valmistuda kriisiolukordadeks eramajas, korteriühistus, kogukonnas?

Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi inimesteni. Kriisideks valmistumisel on koostöö naabrite ja kogukonnaga oluline. Rääkige läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule, kuidas nendeks ühiselt valmistuda, kuidas erinevate ohtude korral käituda, et vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada. Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksite valmis hakkama saama vähemalt nädala, varuge koju piisavalt joogivett, toitu, ravimeid ja sularaha. Seejuures soetage toiduaineid, mida sööte tavaolukorraski, mis ei rikne kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav valmistamata, nagu konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, kuivatatud puuviljad, müslibatoonid, maiustused jne. Loe edasi »
 

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks

Ohuolukorras on oluline, et info jõuaks inimesteni võimalikult kiiresti. Lisaks meediakanalitele antakse ohuolukorrast inimestele teada ohusireenide ja sms-teavitusega. Oluline on võtta hoiatusi alati väga tõsiselt ja järgida ametlikke juhiseid. Et ohuteavitus sinuni jõuaks, hoia end uudistega kursis, soeta patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta, tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega ning Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
 

Varjumine

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ja leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Avalike varjumiskohtade hoonete sobivust ja tehnilist seisukorda kontrollivad Päästeameti inspektorid. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude võiulatusliku õhusaaste korral. Päästeametil on koostöös Maa-ametiga valminud kaart, kuhu on märgitud avalikud varjumiskohad. Praeguseks on tähistatud veidi üle 100 avaliku varjumiskoha. Loe edasi »
 
 
Elutähtsate teenuste katkemine (elekter, gaas, küte, vesi, side)
Tegutsemine erinevates kriisiolukordades (ilm, üleujutus, tulekahju, keemiaõnnetus, kiirgusõnnetus, plahvatus, varing, rünnk, epideemia, mürgistus)