Märt Treier tuli ning võlus Nissi koolipere oma särava isiksuse ja konkreetse sõnavaraga hetkega ära. Foto: Reelika Väli

 

Emakeelepäev on arvatavasti eesti keele ja kirjanduse õpetajate üks tähtsaimaid päevi kogu aasta jooksul. Iga aasta 14. märtsil nähakse vaeva, et teha see päev mingit moodi eriliseks: kes korraldab erinevaid vahvaid ja meeldejäävaid üritusi, kes osaleb õpilastega e-etteütlusel... ning muidugi kutsutakse koolidesse esinema kõikvõimalikke keelega seotud külalisi.

Nissi kool polnud sel aastal kuidagi erand.

Õige külalise kooli kutsumine pole kerge töö. Vaja on leida inimene, kes tõepoolest õpilastele peale läheks, eriti veel teades, et publikuks on paras hulk kriitilisi teismelisi.

Sel korral langes liisk tuntud ajakirjaniku ja saatejuhi, suure keelesõbra Märt Treieri peale, kes oli nõus ka õpetajatele eraldi oma tarkust jagama.

Nagu alati, oli pabin sees suur, kuidas noored esineja vastu võtavad, kuid vastukaja, mille neilt sain, ületas kõik ootused. Märt Treier tuli ning võlus nad oma särava isiksuse ja konkreetse sõnavaraga hetkega ära.

Avaldan siinkohal mõned mõtted, mida õpilased esinemisejärgselt minuga jagasid:

„Ta erines teistest. Ei rääkinud mingit udujuttu, oli konkreetne ja otsekohene oma sõnumiga. Ta ütles nii, nagu asi on. Tema jutt pani mõtlema ja ka mõistma nii mõndagi sellest maailmast."

„Suuresilmne armas mees, kes oskas päris hästi rääkida. Ma mõtlesin enda elu peale pärast tema esinemist."

„Väga lahe. Rääkis tarka juttu, pani publiku end kuulama. Rääkis kõik nii selgelt ära, et mitte kellelgi polnud küsimusi."

„Kui ma ütlen ausalt, olen kooli külaliste peale tavaliselt halvasti mõelnud ja mind pole ükski külaline koolis varem väga huvitanud, aga seekord oli päriselt huvitav. Mulle meeldis see, et ta viskas nalja ning tegi iseennast huvitavaks ja pani ennast kuulama. Arvan, et ta jagas väga häid mõtteid ja see oli kindlalt väga huvitav."

„Äärmiselt kaasahaarav, sisukas ja mõtlemapanev. Treier kirjeldas väga mõtlemapanevalt igapäevaseid probleeme, mis hakkavad juba anormaalsuseks muutuma, kuid kui järele mõelda, on need käitumismustrid väärad."

„Vahva, hea huumoriga, lõbus. Pani mind asju teise nurga alt vaatama. Briljantsed võrdlused."

„Ta oli üks parimaid esinejaid, kes meil käinud on. Ta pani ennast kuulama, tõi elulisi näiteid, mida ta ise on kogenud. Ta viskas ka vahel nalja ja teda polnud igav kuulata. Ta kasutas ka noortepärast keelt ja pani meid end jutuga seostama. Ta jättis endast väga hea mulje ja kuulaksin teda ka teine kord ja ka kolmas."

„Märt Treier rääkis, et inimesed ei peaks hindama inimese väärtust selle järgi, mida keegi omab, näiteks autod, riided, majad, vaid milliseid väärtusi, mõtteid ja oskusi inimene omab."

Mulle endale jäi kumama mõte, et sõnadel on jõud, mille sarnast teist pole olemas. Sõnadega saame luua endast kuvandi, millega on võimalik teisi mõjutada. Tuleb mõelda, millise mulje tahame endast teistele jätta nii õpilase kui täisväärtusliku kodanikuna ning milliseid sõnu on tarvis selleks kasutada.

Täpselt sama mõte suunati ka õpetajatele. Kui tahame, et meid väärtustataks, peame mõtlema sellele, millise mulje endast koolitunnis ja ühiskonnas laiemalt jätame. Kas oleme vingujad või väärtuslik maasool, kellest räägitakse lugusid ka järgnevatele põlvedele.

Me kõik mõjutame sõnadega üksteist oma erinevates rollides: õpilase, lapsevanema, töölisena.

Sõna võib muuta päeva paremaks või halvemaks, panna inimese käituma hästi või halvasti. Jälgigem siis kõik hoolega oma sõnavara.

Mõtleme sellele, millise mulje me endist jätame, kui avame oma suu.

Suur aitäh veelkord Märt Treierile, et ta aitas selleaastase emakeelepäeva nii meeldejäävaks muuta! Kogu Nissi kooli koolipere tänab teda südamest.

--------------------------------------------------------

Sõnade vägi ja vigur

Saue kooli 9. klassi õpilane Henri Lees-Leesmaa pälvis esseekonkursil „Sõna jõud ja keele vägi" Eesti Keele Instituudi III koha eriauhinna esseega „Sõnade vägi ja vigur".

„Sõnadel jõud ja vägi sõltub väga palju nende väljendamise viisist. Tihti on nii, et viis, kuidas sõnu öeldakse, on tähtsam kui sõna tähendus ise. Sõnale annavad iseloomu hääletoon, rõhuasetus ja kontekst, ka näoilmed ja žestid. Ja vahel on muheda näoga tehtud nali näiteks poole võimsam, sest võib juhtuda, et krutskist, mis sellesse peidetud on, võib aru saada alles päevi hiljem," kirjutas Henri essees tabavalt. Henri emakeeleõpetaja on Piret Uulma.

 

Evelin Alliksaar

Nissi kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja