Tallinna külje all Hüürus tuleb alati hoog korraks maha võtta

Vabatahtlike rolli kogukonnas ei saa alahinnata. Kutseliste päästjate kõrval on Eestis pea paar tuhat vabatahtlikku päästjat ja rohkem kui 100 vabatahtlikku päästekomandot.
 
Saue vallas on vabatahtlikke päästekomandosid neli: Hüüru vabatahtlik päästekomando. Lootuse küla päästeselts ja Nissi pritsumeeste ühing, millel on komando Riisiperes ja Turbas.
 
Hüüru vanatahtliku päästekomando vabatahtlikud Alice Juurik ja Kretel-Erika Saan tahavad vabatahtlikud komandod, nende tegevuse ja vabatahtlikega liitumise vallarahvale omasemaks muuta, aga ka komandode vahelist koostööd arendada.
 
Et oma särk on ihule ligemal, tutvustab see artikkel Hüüru vabatahtlikku päästekomandot, jagab infot, kuidas vabatahtlikuks päästjaks saada, ja kutsub vallaelanikke tellima vabatahtlikelt nõustamist, kuidas kodu tuleohutuks või tuleohutumaks muuta.
 
Hüüru vabatahtlik päästekomando
Tallinna külje all Hüüru külas tuleb alati hoog korraks maha võtta, sest sealsamas asub meie valla üks neljast vabatahtlikust päästekomandost ning iial ei tea, millal väljakutse tuleb ja Hüüru pritsimehed teele kihutavad.
Hüüru vabatahtliku päästekomando asutas 1996. aastal Mati Leivategija, kes tänaseni reageerib aktiivselt väljakutsetele ja arendab komando tehnikaparki, et pritsimehed saaksid omakandi inimestele rohkem abiks olla.
Teine tähtis mees komandos on Tarmo Klooster, kes on läbi ja lõhki kutseline päästja ja päästjate koolitaja. Tarmo jälgib, et Hüüru vabatahtlikud usinalt õpiks ja end täiendaks, et päästesündmused saaksid ludinal lahendatud. Tarmo veab ka Harju Vetelpääste Seltsi, kus koolitatakse tulevasi vetelpäästjaid.
Hüüru komandol on hetkel 31 liiget ja kõikidele sündmustele reageerimisaeg alla 5 minuti.
 
Hüüru tehnikapargi tegijad
Juurikas on Hüüru paakauto, mis suudab arendada tippkiiruseks 100 kilomeetrit tunnis. Masina hüdraulilise vintsi otsetõmbejõud on kuni 17 tonni. Paagi veemahutavus 8 tonni on vaid veidi väiksem kui kutseliste päästekomandode tänapäevastel autodel.
Reservpaakauto Volvo N7 veemahutavusega 8,8 tonni on kasutusel suvisel hooajal aprillist oktoobrini. Masina tippkiirus on veidi alla 100 kilomeetri tunnis.
Nublu, mille väljalaskeaasta on 1968, on tehnikapesakonna vanim tegija. Auto teeb eriliseks vedav käru. Võrdlemisi kerge kaalu tõttu on Nublu ideaalne maastikuauto. Läbisõidu poolest on masin Eesti kõige tragim Volvo PU3314 ja reageerib igal suvel 80 väljakutsele.
Kiirabiauto Kristi on omasuguste seas tootluses viimane. Auto osales Stockholmis Estonia katastroofile reageerimisel. On võimalik, et Kristi läheb appi Ukrainasse elusid päästma, nagu läks juba Kamaz Koljat.
Roomikutega voolikukerija valmis 2021. aastal. See suudab ühe seansiga kerida üle 10 kilomeetri voolikuid. Kilomeetri voolikute kerimiseks kulub ca 1,5-2 tundi sõltuvalt maastiku- ja ilmastikuoludest.
2021. aastal soetas komando Soomest Scania P113ML, kus see oli kasutusel Lapimaal päästeautona. Masina teeb eriliseks hüdrauliline päästekorviga kraana. Päästekorv võimaldab teostada pääste ja kustutustöid kõrgustelt kuni 16 meetrit ehk ligikaudu 5-korruselise maja kõrguselt. Täna Eestis nii kutselistel kui vabatahtlikel päästjatel kasutusel olevad sarnase võimekusega autod on vaid eriotstarbelised autod (nt redelautod), kuid Hüüru Scanial on lisaks eriotstarbelisusele ka kustutusvõimekus tänu 2,4-tonnisele veepaagile. Masin on remondi lõppjärgus ja Hüüru komando loodab, et saab selle juba kevadel arvele võtta ja inimeste appi sõita.
 
Kodunõustamine, mis ja milleks?
Kodu tuleohutusalase nõustamise on Päästeamet suures osas usaldanud vabatahtlikele päästjatele.
See on üks väga oluline ennetustöö osa, kus vabatahtlikud päästjad külastavad kodusid ning üheskoos vaadatakse üle suitsuandurid ja küttesüsteemid, räägitakse läbi olulisemad tuleohutuse teemad ning vajadusel nuputatakse koos välja lahendused, kuidas saaks kodu veelgi ohutumaks muuta.
Nõustamisel ei jää puutumata ka kriisiks valmisolek. Pere saab nõu, kuidas kriisiolukorras, näiteks pikema elektrikatkestuse ajal, toime tulla. Nõustamisest võiks osa võtta kogu pere, olenemata vanusest, sest tuleohutusalane käitumine puudutab kõiki ning arutelud tuleohutuse või kriisiks valmisoleku kohta laiendavad teadmisi ja tuletavad mõned tähtsamad asjad taas meelde.
Kindlasti ei tule päästjad koju trahvi tegema, kui suitsuandurit laes ei ole või hoiustatakse küttematerjali liiga ahju lähedal. Kodunõustamise eesmärk on võimaliku koduse hädaolukorra ärahoidmine ja inimeste teadlikumaks muutmine, et kogu Eesti muutuks tasapisi aina ohutumaks paigaks, kus elada.
Kui soovid ka enda koju kutsuda vabatahtlikud päästjad tuleohutusalast nõu andma, võta ühendust meie valla lähima vabatahtliku päästekomandoga või hoia silmad lahti.
Vabatahtlikud päästjad liiguvad varakevadest hilissügiseni ennetustööd tehes erinevates piirkondades ja pakuvad tuleohutusalast nõustamist inimestele, kes ei ole ühendust võtnud. Haara julgelt varrukast kinni ja kutsu tuppa.
 
Kuidas omakandi pritsimeeste ja -naistega liituda?
Kõikide komandode uksed on uutele huvilistele alati valla ning esimese asjana võikski alati minna kohale oma nägu näitama ja vabatahtlike päästjatega tutvuma.
Edasi tuleb võtta ühendust oma piirkonna vabatahtlike koordinaatoriga. Meie piirkonnas on selleks inimeseks Päästeameti peaspetsialist Krista Jaamul (628 7509, krista.jaamul@rescue.ee), kes jagab ka täpsemad juhiseid.
Pärast seda saab lahti võtta arvuti ja teha esimese astme koolituse teooriaosa, mille leiab Päästeameti kodulehelt ja pärast seda saab minna praktikale uusi teadmisi kinnistama.
Vabatahtlikuks päästjaks on oodatud kõik, kes tahavad edendada kogukonna turvalisust. Alati ei pea ise voolik käes tuld kustutama jooksma või vilkurite ja sireeni saatel rooli keerama. Suur osa vabatahtlikust päästetööst on ennetus, mis hõlmab endas nii lasteaedade ja koolide külastust kui ka tuleohutusalaseid nõustamisi.
Igaüks leiab vabatahtlikus komandos midagi põnevat ja väljakutsuvat teha. Vabatahtlikuks päästjaks võid saada, kui oled vähemalt 18-aastane, oskad teha meeskonnatööd, oled aus, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, sealhulgas suudad langetada iseseisvaid otsuseid enda pädevuse piires ja oskad näha ette nende tagajärgi.
 
 
Saue valla vabatahtlike päästekomandode väljasõidud 2021. aastal
Hüüru vabatahtlik päästekomando
  • 169 väljakutset 198 väljasõiduga
  • keskmine reageerimise kiirus väljasõidukorraldusest väljasõiduni minutites 0:03:05,4
  • päästetöödega hõivatuse aeg tundides 194:19:43
Kibuna vabatahtlik päästekomando
  • 78 väljakutset 87 väljasõiduga
  • keskmine reageerimise kiirus väljasõidukorraldusest väljasõiduni minutites 0:04:03,2
  • päästetöödega hõivatuse aeg tundides 84:06:14
Nissi vabatahtlik päästekomando
  • 11 väljakutset 11 väljasõiduga
  • keskmine reageerimise kiirus väljasõidukorraldusest väljasõiduni minutites 0:09:53,0
  • päästetöödega hõivatuse aeg tundides 22:27:47
Turba vabatahtlik päästekomando
  • 20 väljakutset 20 väljasõiduga
  • keskmine reageerimise kiirus väljasõidukorraldusest väljasõiduni minutites 0:07:48,0
  • päästetöödega hõivatuse aeg tundides 27:03:27