Teokogumismahuteid vallas eristab kleebis konteineri küljel

Hispaania teeteo ja mustpeanälkja leviku piiramiseks laskis Saue Vallavalitsus ka sel aastal valda 140-liitrised kogumismahutid paigaldada: Saue linna, Laagri alevikku, Vanamõisa ja Alliku külla. Vajadusel ka mujale, ettepaneku saab esitada keskkonnaspetsialistile: Birgit Panksepp, 5344 6686birgit.panksepp@sauevald.ee.
 
Konteinerid paigaldab ja neid tühjendab valla jäätmeveo partner AS Ragn-Sells. Konteinerid saavad paika lähiajal.
 
Teomahuti tunned ära kleebise järgi konteineri küljel.
 
Et nälkjad konteinerist jalga ei laseks, tuleb nad korjata ainult kindlalt suletavasse anumasse: kilekotti, kaanega klaaspurki või plastkarpi.
 
Konteinerite asukohad
Alliku küla
  • Kotka ja Kauri tee ristmiku konteineriplats
Laagri alevik
  • Seljaku ja Kokasauna tänava ristmik aianduskeskuse Hortes lähistel
Vanamõisa küla
  • Toominga tee konteineriplats Välja elurajoonis
Saue linn
  • Vana-Keila maantee ja Tammetõru tänava ristmik
  • Tammetõru ja Tõkke tänava konteineriplats
 
 
Suletud pakendisse kogutud võõrnälkjaid saab tasuta üle anda ka Pääsküla jäätmejaama (Raba 40, Tallinn), kus asub Tallinna väikeloomade krematoorium.
 
Et võõrnälkjad aeda ei sattuks, tegutse ennetavalt
Hispaania teetigu on laialt levinud üle terve Eesti. Mustpeanälkjas on ennast aedadesse sisse seadnud viimastel aastatel. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest.
 
Enamasti toome nad oma aedadesse potimulla või taime ümber oleva mullapalliga, kus võivad peituda nii täiskasvanud isendid kui munad.
 
Nälkjate arvukusele aitavad kaasa niiske ja soe kevad-suvi ning pehmed talved.
 
Selleks, et nälkjad aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt. Kui kutsumata külalised on juba aeda jõudnud, tuleb neid hävitada järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga.
 
Keskkonnaamet kogub teavet võõrnälkjate leviku kohta
Keskkonnaameti nutirakenduse vahendusel saavad inimesed saata teavet võõrnälkjate leviku kohta Eestis.
 
Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus nälkjaid nähakse. Rakenduse väljad on eesti, inglise ja vene keeles.
 
Keskkonnaamet palub inimestel lisada rakendusse ka foto nälkjast, et kindel olla, et tegu on just võõrliigiga, mitte kodumaise kollase teeteo, suure või musta seateoga.
 
Rakendusest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud võõrnälkjate leiukohti, et naabruskonna elanikud teaksid vajadusel kahjuri tõrjumiseks koostööd teha.
 
Mida teha, et vältida võõrnälkjate aeda sattumist
  • Ära too aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus hispaania teeteod või mustpeanälkjad elavad.
  • Kui ostad istikuid, võib konteinerites olla võõrnälkjate mune. Pane istik viieks nädalaks karantiini: seo mullapalli ümber kilekott ja kinnita see tihedalt ümber istiku varre. Kontrolli aeg-ajalt, kas kilekotis on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta.
  • Vaata ostetud istikute mullapallid läbi ja hävita leitud munad.
  • Kui piirkonnas on teada võõrnälkjate levik, võib abi olla teoaedadest - siledad plekist piirded, mida pidi teod hästi ei jõua üles ronida. Hispaania teetigude ja mustpeanälkjate ronimisvõime on siiski üpris hea.
 
Mida teha, kui sul on aias võõrnälkjad
  • Korja täiskasvanud nälkjad pidevalt kokku, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune; Pane nad suletavasse kilekotti või anumasse ning vii lähimasse teeteomahutisse või Pääsküla jäätmejaama.
  • Löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ja kalla peale keev vesi, uputa soolvees või õlleanumas. Hukatud isendid võid matta sügavasse auku, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa, või põletada lõkkes. Hukatud isendid võib viia ka valla teomahutisse või Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40, Tallinn), kus need tasuta põletatakse.
  • Nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid siis on lihtsam kokku koguda.
  • Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.
  • Kindlasti ei tohi elusaid ega surnud (munad võivad olla elus) nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem jõuavad nad sinu aeda tagasi.
  • Hoolda oma aeda - hoia muru madalana, mullapind kobestatuna. Kontrolli pidevalt võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega).
  • Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid, konnad ja põõsslinnud) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).
  • Ole kindel, et hävitad võõrnälkjaid. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike.
 
Hispaania teetigu
Hispaania teetigu on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda registeeriti liik Eestis 2008. aastal. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
 
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, mistõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
 
Valdavalt taimtoiduline hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.
 
Tavalised elupaigad on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned. Teos liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
 
Mustpeanälkjas
Mustpeanälkja looduslik levila on Kaukasuse piirkond, Krimm, Kirde-Türgi ja Põhja-Iraan. Liigi esmaleid Eestis registreeriti 2013. aastal.
 
Mustpeanälkjas levib peamiselt inimese vahendusel: ilutaimede kaubandus, mulla vedu, lillepotid, pelletid, kasutatud taimesubstraat ja aiajäätmed.
 
Mustpeanälkjad on taimetoidulised ja nad eelistavad mahlakaid köögivilju (kõrvits, suvikõrvits, lehtsalat, kapsas). Täheldatud on söömist ka hostadel, mädarõikal, rabarberil, mahakukkunud õuntel ja vaarikatel.
 
Looduses esineb mustpeanälkjat niiskeis paigus kivide, lamapuidu ja maapinda katva taimestiku all salumetsades, jõeluhtadel. Asulates on nende meelispaikadeks aiad (kompostihunnikud) ja neid ümbritsevad jäätmaad, pargid ning kalmistud.
 
 
Sirje Piirsoo