Hakkan ehitama

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

Ehitamine

Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.
Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

Ehitamist reguleerib ehitusseadustik.

maja ehitamine

Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel

Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, või muudel seaduses sätestatud juhtudel.

Kohalik omavalitsus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise:

  • püstitamiseks või rajamiseks;

  • laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;

  • kohalik omavalitsus võib isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:

  • hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;

  • et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;

  • planeeringus määratud tingimusi;

  • muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt;

  • planeerimisseaduse §-s 8 sätestatud põhimõtet.

 Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise:

  • kasutamise otstarve;

  • suurim lubatud arv maa-alal;

  • asukoht;

  • lubatud suurim ehitisealune pind;

  • kõrgus ja vajaduse korral sügavus;

  • arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;

  • teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;

  • ehitusuuringu tegemise vajadus;

  • haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted;

  • lammutamise tähtaeg.

Detailplaneeringu olemasolul

Detailplaneeringu olemasolu korral võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhul anda detailplaneeringus käsitletud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:

  • detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;

  • detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või

  • detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:

  • hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;

  • et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;

  • planeeringus määratud tingimusi;

  • detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt.

Projekteerimistingimusi ei anta:

  • detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks,

  • üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osas, 

  • avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele,

  • riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.

Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud:

  • krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui need sihtotstarbed on sellele krundile detailplaneeringus kindlaks määratud;

  • hoonestusala ja ehitisealust pinda, kuid mitte rohkem kui 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;

  • kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist alla 20 meetri kõrgustel ehitistel kuni kolm meetrit esialgsest lahendusest või üle 20 meetri kõrgustel ehitistel 15 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest;

  • ehitise korruste arvu;

  • arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi;

  • maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta ja rajatise liiki;

  • maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike hoonete arvu;

  • ehitusuuringu tegemise vajadust;

  • haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtteid;

  • planeeringuala krundijaotust tingimusel, et selle tulemusena ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus.

Ehitise püstitamine

Ehitusseadustiku lisas 1 toodud ehitiste püstitamiseks on vaja ehitisregistri kaudu taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis.
Tiheasustusalal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks on üldjuhul vaja koostada detailplaneering. Detailplaneeringu olemasolu saab kontrollida Saue valla Geoinfovärava detailplaneeringute rakendusest.
Kui kavandatav ehitus sobib mahuliselt ja otstarbelt väljakujunenud keskkonda, on võimalik ehitusõigus määrata projekteerimistingimustega. 
Hajaasustuses detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole ja ehitusõiguse saamiseks on vaja taotleda projekteerimistingimused.
Projekteerimistingimuste taotlus tuleb esitada läbi ehitisregistri.
Ehitise valmimisel on vaja taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis vastavalt ehitusseadustiku lisas 2 sätestatule.

Ehitise laiendamine

Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise laiendamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.

Ehitise ümberehitamine

Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise ümberehitamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.

Ehitise lammutamine

Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
Tulenevalt hoone kasutusotstarbest ja suurusest on ehitise lammutamiseks vaja esitada läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsemalt vaata ehitusseadustiku lisast 1.
Ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või -loa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist teatise ehitise lammutamise kohta.

Viimati uuendatud 02.09.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?