Sorteerimine ja liigiti kogumine kodus, korteriühistus, ettevõttes või muus asutuses muudab jäätmete taaskasutamise või ringlussevõtu lihtsamaks ja on majanduslikult soodsam kui segajäätmete, ehitusjäätmete või lammutusjäätmete käitlemine. See lähenemine mitte ainult ei aita vähendada kulusid, vaid annab ka igaühele võimaluse oma keskkonnamõju oluliselt vähendada, edendades jäätmete taaskasutust ja ringlussevõttu.
Juhendmaterjalid liigiti kogumiseks:
Erinevad jäätmeliigid
Pakendi- ja toidujäätmed tuleb koguda eraldi ja segaolmejäätmete hulk väheneb märgatavalt!
Segajäätmetesse sobivad:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- vatt
- vannisool
- roll-on deodorandid
- küünelakid
- hambaharjad
- harjad-kammid
- žiletid
- küpsetuspaber
- foolium ja fooliumiga vooderdatud kotid
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- piimapakid
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- kosmeetika ja meikimistarbed
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Aia- ja haljastusjäätmete äravedu on võimalik tellida ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. novembrini, üks kord kuus.
Ühe 150-liitrise jäätmekoti (maksimaalselt 10 kg, läbipaistvas või biolagunevas kotis) äravedu maksab 1,71 eurot.
Teenust saab tellida:
-
Ragn-Sellsi iseteeninduses: www.ragnsells.ee/iseteenindus
-
e-posti teel: [email protected]
-
telefoni teel: 60 60 439
Lisaks on Saue valla elanikel võimalik viia biolagunevaid jäätmeid soodustingimustel ära ka Keila või Pääsküla jäätmejaama.
-
Keila jäätmejaamas saab aiajäätmeid üle anda kuni 0,6 m³ päevas tasuta; suurema koguse korral on hind 0,08 eurot kilogrammi kohta.
-
Pääsküla jäätmejaamas maksab ühe kuupmeetri aiajäätmete üleandmine 6,20 eurot.
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid plastikust
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel ära võtta. Panditaara tuleb eraldi koguda! Pakendid ei ole Saue vallas hõlmatud korraldatud jäätmevoga.
Pakenditest saab loobuda avalikes kogumispunktides või kasutada tasulist pakendikotiteenust. Tasuline pakendikoti teenus pakutakse piirkondades, kus juba on olemasolevad kliendid.
Pakendikotist saate rohkem lugeda Ragn-Sellsi kodulehelt., kust on võimalik ka konkreetselt teenust tellida. Lisaks võite soovi edastada e-maili [email protected] või telefoni 606 0439 teel.
Allpool on märgitud asulad, kus toimub segapakendi kogumine:
- Alliku küla, Haiba küla, Hüüru küla, Jõgisoo küla, Kaasiku küla, Kibuna küla, Koidu küla, Laagri alevik, Laitse küla, Lehetu küla, Maidla küla, Püha küla, Riisipere alevik, Saue linn, Turba alevik, Vanamõisa küla, Vatsla küla, Ääsmäe küla, Valingu.
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!
Kohalik omavalitsus peab alates 1. jaanuarist korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et igal inimesel peab olema võimalik tekstiilijäätmeid ära anda oma kohaliku omavalitsuse piires.
Kus saab Saue vallas tekstiilijäätmeid ära anda?
Siit kaardirakendusest leiad kõik Saue vallas asuvad pakendikonteinerid. Riidekujulise ikooniga on märgistatud riidekonteinerid.
Kasutatud tekstiil on näiteks terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada. Kasutatud tekstiili riidpepunkti või riidekonteinerisse viies palun jälgi, mida riidekonteinerisse panna tohib. Paki asjad kinnistesse kottidesse, et vältida määrdumist.
Kasutatud tekstiili saad viia:
-
Saue linnas - Saue Kaubakeskus (Ridva tn 15 ) või Rimi juurde (Keskuse tn 11)
- Laagri alevikus - Vanasilla 6d, Kuuse tänava pakendipunkt Adveni juures (Kuuse põik L7)
- Alliku küla - Alliku Rimi (Instituudi tee 130)
- Haiba küla - Kuuse tee 3 pakendipunkt
- Riisipere - kiriku lähedal (Nissi tee ja Veetõusme tee nurgal)
- Turba - poe kõrval pakendipunkt (Tehase tn 1)
Kasutuskõlbmatud tekstiilijäätmed
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta.
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Õlised ja värvised tekstiilijäätmed vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse.
Kasutuskõlbmatuid tekstiilijäätmeid saad viia:
-
Kaasiku jäätmeplatsile (Laitse jaama tee ääres)
- Riisipere jäätmeplatsile (Allikaoti tee 4)
- Keila jäätmejaama (Uus- Paldiski mnt 6)
- Pääsküla jäätmejaama (Raba tn 40)
Mida teha tööstuses tekkinud tekstiilijäätmetega?
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida. Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmeid segaolmejäätmetesse panna ei tohi.
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama.
Saue valla elanikele on jäätmejaamas ja jäätmekogumiskohtades mitmete jäätmete äraandmine tasuta.
Ohtlikud jäätmed on
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Suurjäätmed on
- mööbel (toolid, lauad, kapid, diivanid)
- madratsid,
- kardinapuud,
- vaibad,
- lapsevankrid jms.
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või tellida suurjäätmete tasuta äravedu [email protected].
Suurjäätmetena ei käsitleta
- ehitusjäätmed,
- kraanikausid, WC-potid,
- aknaraamid,
- autoromud,
- rehvid,
- elektroonikaseadmed.
Elektroonikajäätmeted on:
- suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektriradiaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid jms) ja väikesed kodumasinad (tolmuimejad, õmblusmasinad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad jms)
- kodused IT- ja telekommunikatsiooniseadmed (personaalarvutid, sülearvutid, telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid jms)
- tarbeelektroonikaseadmed (raadiod, televiisorid, videokaamerad, magnetofonid, muusikariistad jms)
- luminofoorlampide valgustid ja sirged luminofoorlambid, kompaktlambid
- elektritööriistad (v.a tööstuslikud), elektrilised mänguasjad
- seire- ja valveseadmed (suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid jms)
Biojäätmete käitlemine ja kompostimine
Alates 1. jaanuarist 2024 on kõikjal Eestis kohustus biojäätmeid tekkekohal liigiti koguda, neid kompostida või jäätmevedajale üle anda. Vastavalt uuele jäätmehoolduseeskirjale on biojäätmete eelistatud käitlusviis Saue vallas kompostimine. Vallavalitsus arvestab alates uuest aastast kõik jäätmevaldajad, kes pole liitunud biojäätmete äraveoga, automaatselt kompostjaks.
Kompostimisest ei ole vaja valda eraldi teavitada! Vallal on info, kes on liitunud biojäätmete äraveoga. Alates 2024. aasta teisest poolest hakkab vallavalitsus teostama komposteerimisnõuete täitmise üle pistelist kontrolli, millest teavitame eelnevalt elanikke.
Elanikud, kes ei soovi biolagunevaid söögijäätmeid kompostida, peavad sellest teavitama jäätmevedajat Ragn-Sellsi. Kõige kiirem ja mugavam on seda teha läbi Ragn-Sellsi iseteeninduse nende kodulehel.
Konteineri saab rentida (80l konteiner 1,62 eurot kuus), osta jäätmevedajalt välja (80l konteiner 48,28 eurot) või soetada ise poest. Jäätmevedajalt konteinerit rentides või soetades on biojäätmete märgistus konteineril olemas, ise poest ostes on vajalik biojäätmetete märge sinna lisada. Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut, mitut kinnistut või korterit, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise kogumismahuti kasutamiseks tuleb eelnevalt esitada vallavalitsusele vabas vormis taotlus läbi jäätmevaldajateregistri, kus on toodud, millist liiki jäätmeid ühise kogumismahutiga soovitakse koguda, kõikide ühise kogumismahutiga liituda soovivate jäätmevaldajate nimed ja kinnistute aadressid, ühise kogumismahuti paiknemise asukoha aadress ja mahuti valdaja nimi. Taotlus peab olema allkirjastatud kõikide ühise kogumismahutit taotlevate jäätmevaldajate poolt või on taotlusele lisatud juurde kirjalikud nõusolekud ja volikirjad.
PANE TÄHELE! Jäätmevedaja kontrollib olmejäätmete konteinereid enne nende tühjendamist. Alates käesolevast aastast, kui segaolmekonteineris on biojäätmeid, on jäätmevedajal õigus jätta olmejäätmete konteiner tühjendamata ja esitada selle eest tühisõidu arve.
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- Ülejäävad toiduained säilita vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Kui vajad abi, siis siit leiad vastused enim küsitud küsimustele.
Toidujäätmete kanalisatsiooni juhtimine ei ole hea vee-ettevõtte seisukohast, kuna lisab oluliselt koormust ja takistab seega reovee käitlemist. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 4 punkti 2 kohaselt peab ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastama veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ja ühiskasnalisatsiooni juhitav reovesi ei tohi kahjustada ühiskanalisatsiooni toimimist. Ka ringlussevõtu seisukohast on biojäätmete konteinerisse kogumine tulemuslikum, kuna reoveesette ringlussevõtt pole Eestis seni veel edukas olnud. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamisest tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Seega, isegi kui on olemas köögihunt, ei vabasta see jäätmevaldajat konteineri kasutamise või oma biojäätmete kompostimise kohustusest.
Konteineris võiks olla biolagunev ümbriskott, mis hoiab konteineri puhtana. Biojäätmed võib panna konteinerisse lahtiselt, biolaguneva kotiga või paberkotiga. Kui osta biolagunevaid kotte, tasub jälgida, et need oleksid 100% taimsest toormest. Biolagunevaid ümbriskotte saab ka jäätmevedajalt. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis (sest see ei lagune) ega läbipaistmatus/mustas kotis (tekib kahtlus, et tegu on olmejäätmetega ja neid ei võeta kaasa).
Jah, korteriühistud võivad soovi korral oma biojäätmeid ise kompostida. Seda on mõistlik teha väiksemates korteriühistutes, kus suudetakse tagada kompostitava materjali puhtus ning kus saadud kompost on võimalik omal kinnistul ära kasutada. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 73 lg 4 punktist 1 ja § 987 lg 3 punktist 1 ei ole ühistul selleks vaja jäätmeluba ega jäätmekäitleja registreeringut. Kui on tegemist väga väikse korteriühistuga (nt kolme korteriga ühistu), võib iga korter kasutada eraldi kompostrit. Sageli on maapiirkonnas kortermajade juures aiamaad, kus saadud komposti on võimalik kohe ära kasutada.
Õigusaktid
Kontakt
Marleen Leht
keskkonnaspetsialist
Valdkond: puurkaevud, jäätmed, reoveekäitlus
kõrgharidus, tööstusökoloogia
Valdkond: puurkaevud, jäätmed, reoveekäitlus
Viimati uuendatud 28.10.2025
