Korduma kippuvad küsimused Harjumaa maavarade teemaplaneeringu osas
31. oktoobril toimus Harjumaa maavarade teemaplaneeringu avalik arutelu Hüüru mõisas, kus oli kohal enam kui 100 inimest. Arutelu all oli palju mure- ja kitsaskohti, kuid õhtu lõpuks leidus ka neid, kes said oma küsimustele vastused ja tänati ekspertrühma kogukonna kaasamise eest.
Üsna koosoleku alguses ütles planeeringu projektijuht Agnes Lihtsa selgelt välja, et Tuula ja Kibuna piirkonnad jäävad teemaplaneeringu huviorbiidist välja ning keskendutakse ainult kõrgemargilise lubjakivi varudele, mille alad jäävad Saue vallas selgelt ainult valla põhja ossa Harku maardlasse. Praegusel planeeringul on kujutatud ligi 450 ha kõrgemargilise lubjakivi alasid Hüüru ja Vatsla külade külje all, kuid vajaminev ala siin poolt Tallinna linna (läänes, on 25-50 ha suurune ala ja ida suunal 100 ha suurune ala, mis tagaks 2050 aastani vajamineva lubjakivi varu. Praeguste välja antud ja menetluses olevate lubade varusid jagub ida suunal ca 5. aastaks ning lääne suunal 10. aastaks.
Harjumaa maavarade teemaplaneering
Hõlmab kogu Harju maakonna territooriumit pindalaga 4333 km2. Sinna kuulub kokku 16 omavalitsust. Planeeringu koostamisel on peamiseks väljakutseks tuvastada sellised alad, kus kaevandamine avaldaks vähem negatiivseid mõjusid loodusväärtustele ja inimestele. Metoodika rakendamise käigus leitud alad arutatakse kõigi osapooltega läbi, et saavutada ühiskondlik kokkulepe ja erinevate huvidega arvestav tasakaalustatud lahendus.
Praegusel ajahetkel on teemaplaneering koostamises faasis, kus avalik arutelu ei ole kohustuslik, kuid ekspertrühm on pidanud vajalikuks kaasata kogukondi võimalikult varajases etapis, et tegevus oleks võimalikult läbipaistev ning kõigile arusaadav. Ekspertrühma sõnul on menetlusse haaratud lisaks kohalikele omavalitsustele ja erinevatele ametkondadele ka enam kui 4500 maaomanikku.
Küsimused ja vastused
Teemaplaneering näeb ette riigi huviga kaevandusalad, et tagada ehitusmaavarade varustuskindlus vähemalt aastani 2050. Oluline on hoomata tervikpilti kogu maakonnast selliselt, et kaevandamisload oleks väljastatud õiglaselt ning loodusja elukeskkonda arvestavalt. Planeering paneb paika eri tüüpi kaevandustegevuse mõjud, nende levikuala ning leevendusviisid, kaevandamise ja korrastamise tüüptingimused.
Tänane maapõueseadus näeb ette, et Keskkonnaamet saab kaevandusloa väljastamisest keelduda, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit ning arendajal puudub selle kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Arutelul ütles ekspertrühm selgelt välja, et lubjakivi karjääri mõjuala ulatub vähemalt 360 meetrini ning liiva- ja kruusakarjääri mõjuala kuni 250 meetri kaugusele karjääri piirist. Koostatav planeering näeb ka ette ajaskaala, millal üht või teist ala on perspektiivne kasutusele võtta.
Riigi huvi on ühiskondlik huvi. Riigi huvi on mis tahes tegevus või eesmärk, mis on vajalik riigi kui terviku heaolu tagamiseks. Riigi huvi maavarade teemaplaneeringu kontekstis on see, et maavarad on majandatud säästlikult ning ratsionaalselt, vähendades negatiivseid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning lihtsustada maapõue kasutuse korraldamist.
Riigi huvi võib kaaluda üles ka üksikisiku või ärihuvi. Maapõueressursside kasutamine on suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele.
Ekspertrühma sõnul on raske ennustada, mis saab ehitusmaavarade turul järgmise 25 aasta pärast. Muutuvad kaevandamise viisid ja tehnoloogiad ning võib ka muutuda vajadus erinevate materjalide järele, samuti võib tekkida alternatiive materjali kasutuses (nt aheraine, lammutusjäätmed).
Geoloogilist infot me kustutada ei saa. Kuna käesoleval ajahetkel on madalamargilise lubjakivi varud Harjumaal tagatud 80ks aastaks siis pole välistatud, et 50 aasta pärast selle materjali vastu seal huvi üles näidatakse.
Enne planeeringu kinnitamist võetakse omanikuga täpsemalt ühendust ning selgitatakse, milliseid piiranguid see kinnistule seab. Antud etapis tuleks omanikul kindlasti kaasa rääkida ning esitada oma soovid ja selgitused kirjalikult kõigile osapooltele. Ekspertrühm annab omakorda selgitused ning arvamused, kas soovidega on võimalik arvestada või mitte.
Sarnaselt Rail Balticule toimub kinnistute omandamine riigile „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse" alusel. Kui kokkulepped saavutatakse riigiga teisiti, siis toimub kaevandusloa menetlus pärast planeeringu kinnitamist vastavalt maapõueseaduses etteantud korrale. N-ö homsel päeval ühelgi kinnistul keegi koppa maasse ei löö, sest planeering ei anna otseselt õigust kaevandamiseks. Kaevandusloa menetlus on eraldiseisev ning toimub kehtiva seadusandluse kohaselt.
Kliimaministeeriumi nõunik Harry Kuivkaevu sõnul on töös ettepanek sõlmimaks taluvustasu lepet Vabariigi Valitsuses, kuid kindlatest summadest on vara rääkida. Sama arutelu all on eraldi ka taastamisfondi loomine.
Harry Kuivkaevu sõnade kohaselt on Paldiskist pärit materjal eelduste kohaselt väga kõrge kvaliteediga, kuid selle täpne kogus ei ole enne teada enne, kui ehitustöödega ei ole peale hakatud. Kui seal ühel hetkel ehitustöödega peale hakatakse ning materjal turule tuleb, siis see võib lükata edasi kõrgemargilise lubjakivi nõudluse, kuid ei pruugi. Sellekohane info märgitakse planeeringus ära ja võetakse arvesse kui üks võimalik alternatiiv, kuid esialgu sellega ei arvestata.
Ekspertrühm koostab avalikest arutelust kokkuvõtva memo, millega on asjast huvitatud isikutel võimalik soovi korral tutvuda teemaplaneeringu kodulehel (harjumaavarad.ee). Planeeringu seletuskiri ja eskiis on valmimas tuleva aasta esimeses pooles ning avalik arutelu ja tutvustus on planeeritud 2025. aasta jaanuari-veebruari kuusse. Sellele järgneb planeeringu mõjude hindamine ning lõplik versioon soovitakse valmis jõuda tuleva aasta sügisel.
