14. juunil lehvivad raudteejaamade perroonidel üle Eesti mustad ja valged lindid, mälestamaks enam kui 10 000 inimest, kelle Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud 1941. aasta 14. juunil küüditasid.
Saue vallas lehvivad lindid Saue ja Laagri raudteeperroonidel. Naiskodukaitse eest veetava ja kuuendat aastat toimuva vaikiva mälestusürituse fookuses on tänavu keskea ületanud mehed, kes oleks võinud olla suurepärased vanaisad, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Neid oli ainuüksi 1941. aastal asumisele saadetute hulgas 153 ja vangilaagritesse saadetute hulgas 918, kuid küüditamised ja arreteerimised jätkusid Eestis veel aastakümneid.
Küüditamine lõhkus pered terveteks põlvkondadeks. Selle kuriteo mõjusid on tunda tänase päevani. „Isad olid paljudes peredes juba puudu – sõjas või hukkunud. Nõukogude okupatsioonivõim viis ka vanaisad, kes oleksid saanud pere toetada ja anda edasi mälestust vabast Eestist,“ ütleb Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Mälestusüritusega seisame selle eest, et need kuriteod ei ununeks kunagi. Olgu mäletamine meie kaitsetahte üks tugisammastest tänases päevas, kus toetame Ukrainat võitluses oma vabaduse eest. Ajalugu ei tohi korduda!“
Must-valged leinalindid lehvivad 326 laternaposti küljes 70 raudteejaamas üle Eesti. Mälestuslintide kogupikkus on 1630 meetrit. Näitamaks, et me mäletame, kutsub Naiskodukaitse inimesi märkama raudteejaamades leinalinte ja jagama neist sotsiaalmeedias fotosid teemaviitega #maeiunustasind. Lisaks võib jagada enda ja perekonnaliikmete tundeid, mälestusi ja fotosid.
14. juunil 1941 küüditasid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud üle 10 000 eestimaalase, kellest 7000 olid naised-lapsed-vanurid. Küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis. Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941- 1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.
