Aga kui kogukonnad selgi kokku ei pane ja võõrnälkjate vastu üheskoos võitlema ei hakka, jätkavad need massilist paljunemist ning laastamistöö peenramaal ja iluaias jätkub. Mujal ka, sest võõrnälkjad on ammu juba aedadest loodusesse liikunud ja seal end sisse seadnud. Samuti jätkub kohalike teoliikide väljatõrjumine (loe: väljasuretamine), sest teod söövad üksteise mune ja meie kohalikel liikidel ei ole suuremale ja agressiivsemale hispaania teoteole jõudu vastu panna.
See, mida need elukad ühe ööga võivad korda saata, kui nad end aias sisse on seadnud, on kujuteldamatu, kui ise pole kokku puutunud. Ühe ööga kõik peenrakastidesse istutatud avamaakurgi taimed pintslisse pista, nii et hommikul hõõrud silmi ja mõtled, et kas tõesti on Alzheimeri tõbi kallal või kas nägid avasilmi und, et istutasid, on neile käkitegu. Maha jääb vaid jälk oranž lima.
Me ju kõik teame, kuidas võõrnälkjad meile jõudsid. Tulid koos ilusate iluaiataimede ja peenemate mullasegudega välismaa istikuäridest. Nii me nad endale koduaeda ostsime. Tahtsime ilu luua. Kaasa saime nuhtluse, millega peab üheskoos võitlema, sest üks täiskasvanud hispaania teetigu muneb suve jooksul umbes 400 muna. Meie talvedki on neile soodsaks osutunud. Pole krõbedat külma. Ja kui on, siis paksu lumega, mis nagu soe vatitekk nälkjaid külmumise eest kaitseb.
Looduslikke vaenlasi neil Eestis ei ole, sest vaevalt et me kõik aias muskusparte pidama hakkame. Ja me ise oleme loonud neile ideaalsed tingimused, sest viime metsa alla ja põllu veerde aia- ja haljastusjäätmeid, sealjuures näiteks sügisel suurtes kogustest õunu. Me ei korista enda koera kakat, kui temaga jalutamas käime. Kui võimalik, siis vaadake, kuidas hispaania teeteod kõnniteel koerakaka junni ümber pidu peavad. Jälk.
Korja tigu üles - võõrnälkjate ühikorje 19. septembril kell 18-20
19. septembri võõrnälkjate ühiskorje keskendub neljale piirkonnale meie vallas: Saue linn, Vanamõisa küla, Alliku küla ja Nõlvaku piirkond Laagris. Igas kogunemispunktis võtab korjajaid vastu vallavalitsuse töötaja.
Kognemispuktid
-
Nõlvaku kogunemispunkt on aadressil Nõlvaku 10 multifunktsionaalse palliplatsi juures.
-
Alliku kandi rahvas saab kokku Kotka ja Kauri tee ristmiku jäätmepunktis.
-
Saue linnas koguneme Saue Kristliku Vabakiriku juures, aadressil Vana-Keila maantee 13a.
-
Vanamõisa küla kogunemispunkt on Vanamõisa vabaõhukeskuse vastas olev Viirpuu tee parkla
Kes korjavad sel päeval vöörnälkjaid oma koduaias või mujal, saavad need tuua kogunemispunktidesse, aga vaid 19. septembril ja ajavahemikul kell 18-20.
Mida kaasa võtta?
Eelkõige tahe ühiskorjes osaleda. Lisaks kilekott või anum. Soovitatavalt kaanetatav, sest nälkjad on kiired ja kõvad ronijad, kummikindad. Kui tundub, et isegi kinnastega nälkjat noppida ei taha, siis näpitsad või tangid. Jalga kummikud. Et hakkab juba pimenema, ei ole taskulampki liiast, et nälkjad põõsa varjust üles leida. Ja palun ärge loobuge tulemast, kui õhtu on vihmane või sombune, sest just selline ilm meeldib hispaania teetigudele ja seda varem ja rohkem neid liikvel on.
Et oleks pisut enam motivatsiooni lisaks aiasaaduste ja ilutaimede õgimisest päästmisele, kodumaiste tigude populatsiooni säilitamisele ning eluruumi limast puhtana hoidmisele, lähevad ühiskorjes osalejate vahel kohapeal loosi erinevad auhinnad igas kogunemispunktis.
Mida teha, et vältida võõrnälkjate aeda sattumist?
Ära too aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus hispaania teeteod või mustpeanälkjad elavad. Kui ostad istikuid, võib konteinerites olla võõrnälkjate mune või nälkjaid endid. Pane istik viieks nädalaks karantiini: seo mullapalli ümber kilekott ja kinnita see tihedalt ümber istiku varre. Kontrolli aeg-ajalt, kas kilekotis on nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta. Vaata ostetud istikute mullapallid läbi, hävita leitud munad ja nälkjad. Ära astu nälkjat kõnniteel puruks, ära sõida tast üle rattaga. Koos limaga võib talla või rattakummi külge kinnituda muna ja nii ongi võõrnälkjas kodu leidnud sinu aias.
Mida teha, kui sul on aias hispaania teetigu?
Korja täiskasvanud nälkjad pidevalt anumasse kokku, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune.
Kalla neile peale keev vesi või kange soolalahus või pudelitäis äädikat. Mata hukatud isendid sügavasse auku, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikke tingimusi ja nälkjad välja roomata ei jaksa, või põleta lõkkes. Viimast muidugi naabreid mitte häirival viisil.
Nälkjate kokku meelitamiseks sobivad peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid on lihtsam kokku koguda. Neile meeldib peituda ka maha asetatud lauajuppide alla.
Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.
Kindlasti ei tohi elusaid ega surnud (munad võivad olla elus) nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem jõuavad nad sinu aeda tagasi.
Hoolda oma aeda. Kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti: suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused. Korrasta neid. Hävita kindlasti ka munad, näiteks kalla üle keeva veega. Kobesta kompostihunniku pinda regulaarselt. Ja kui võõrnälkjad kohal on, siis pea aru, mis mille nüüdsel hetkel üle kaalub: regulaarne niitmine või elurikkuse säilitamine.
Ole kindel, et hävitad võõrnälkjaid. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike. Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus nälkjaid nähakse. Rakenduse väljad on eesti, inglise ja vene keeles. Rakendusest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud võõrnälkjate leiukohti, et naabruskonna elanikud teaksid vajadusel kahjuri tõrjumiseks koostööd teha.
Lisainfo: keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/ voorliigid/voornalkjad
