Vasalemma jõele rajatud Ruila paisu lammutustööd algavad augustis, et taastada kunagine jõesäng ja rajada tehiskärestik. Selle tulemusena paranevad oluliselt Vasalemma jõe lõhede elu- ja rändetingimused.
Arutelu avalikkusega tehiskärestiku rajamise teemal toimus juba 2022. aasta sügisel, misjärel valmisid projektid. RMK taastab jõesängi ja asendab paisjärves asuva tuletõrje veevõtukoha veemahutiga. Saue vald lammutab paisu ja täidab paisjärve ala pinnasega. Paisjärv lasti tühjaks juba 2023. aastal.
Vallavanem Andres Laisa sõnul pole Ruila paisjärve seisund juba pikka aega hea olnud. „On oluline paisjärved mudast puhtad hoida, see on mahukas investeering ja arvestatav püsikulu, mida kohapealsed looduslikud tingimused ei soosi,“ ütles vallavanem. „Veevoolu taastamisega püüame taasluua atraktiivset, keskkonnasõbralikku ja miljööväärtusliku elukeskkonda,“ lisas Andres Laisk.
20. sajandi alguses oli Eesti jõgedel üle 800 vesiveski, et vili saaks jahvatatud ja palgid saetud. Veejõu kasutamiseks oli vajalik pais. Tänaseks on paisud lagunemas, paisjärved oma tähtsuse minetanud ja takistavad kalade rännet kudemispaikadesse.
„Vasalemma jõgi on üks ajaloolistest lõhejõgedest Eestis. Selliseid jõgesid on meil vaid 11. Soovime anda oma panuse jõe hea tervise taastamisse,“ näeb vallavanem projekti vajalikkust.
Ruila paisu lammutamise, tehiskärestiku rajamise ja kunagise jõesängi taastamise ajaks rajatakse piirkonda ajutine möödavool, piki mida jõgi ehituse ajal kulgeb. Lõpuks kindlustatakse ennistatud jõesängi kaldad, taastatakse haljastus ja ligipääsutee.
RMK looduskasutuse valdkonna juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles, et RMK alustas neli aastat tagasi vooluveekogude tervendamise projektiga, mille eesmärk oli kõrvaldada Eesti jõgedelt siirdekalade rändetõkkeid. „Suur osa kunagi rajatud paisudest on praeguseks amortiseerunud ja mingit otstarvet neil enam pole,“ kirjeldas Tõnisson olukorda.
„Jõgedele ehitatud paisud on üks peamine põhjus, miks rändekalade populatsioon Eesti jõgedes oluliselt kahanes ja mõnes jões koguni välja suri. Paisude tõttu ei pääse kalad ajaloolistesse kudemispaikadesse, lisaks muudab voolu takistamine vee temperatuuri ja kvaliteeti,“ lisas ta.
Vasalemma jõgi on kodu rohkem kui 20 kalaliigile. Lisaks lõhele elab seal näiteks veel võldas ja jõesilm. Eelmisel sügisel likvideeriti Vasalemma jõelt kõige suudmepoolsem takistus – Vanaveski pais, mille kadumisega said kalad senise 4,7 kilomeetri asemel 32 kilomeetrit rännuteed ehk Ruilani.
„Suur rõõm, et oleme koostöös Saue vallaga saamas asjad niikaugele, et Vasalemma jõgi on peagi suurtest rändetakistustest täiesti vaba,“ ütles Kristjan Tõnisson. Töid Ruilas teostab BauEst OÜ, need kestavad plaanide kohaselt 2024. aasta oktoobri lõpuni. Projekti maksumus on 220 000 eurot käibemaksuta. Kulud jagunevad RMK ja Saue valla vahel võrdselt. Töid rahastab osaliselt Euroopa Ühtekuuluvusfond projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ eelarvest.
Foto: Arno Mikkor
