Saue loodepiirkonna põhjaveereostus – mida me tänaseks teame ja mis saab edasi?
Augusti keskel avastati Saue linna loodepiirkonna erakaevudest mikrobioloogiline reostus E.coli bakteriga. Järgnenud nädalatel on võetud vee- ja pinnaseproove, kontrollitud reoveesüsteeme ja torustikke ning kaasatud olukorra hindamisse Keskkonnaamet, Terviseamet, Päästeamet, AS Tallinna Vesi ja Eesti Geoloogiateenistus. Ühisveevärgi veest reostust leitud ei ole. Täpset reostusallikat ei ole vaatamata tehtud uuringutele õnnestunud tuvastada.
Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogi Andres Marandi hinnangul viitab senine info sellele, et reostuse tekkimisel võis kokku langeda mitu asjaolu. Piirkonna pinnases ja pinnalähedases põhjavees võis mikrobioloogilist reostust olla juba varem ning suvine madal veetase, piirkonna erakaevude tehniline seisukord ja Rauna tänaval tehtud kaevetööd võisid mõjutada vee liikumist pinnases.
Üht kindlat reostusallikat ei ole seni leitud
17. augustil sai vallavalitsus esimese teate võimalikust veekvaliteedi probleemist. Järgmisel päeval lisandus veel kolm teadet ning vallavalitsus avaldas elanikele info piirkonna erakaevude vee reostuse kohta. 19. augustil kogunes kriisikomisjon, kaasati ametkonnad ning võeti esimesed veeproovid. Kokku võeti 11 proovi, millest 3 olid ühisveevärgist ja olid korras. 8 proovi võeti erakaevudest ja nendest 7 oli reostunud E.coli bakteriga.
Reostuse avastamise järel kontrolliti erinevaid võimalikke põhjuseid. Vaadati üle reovee kohtkäitlussüsteeme ja kogumismahuteid, hinnati Rauna tänava ehitustööde võimalikku mõju ning võeti riskikohtadest pinnaseproove. Mitmel kinnistul leiti reovee kohtkäitlussüsteemides puudusi, kuid ühegi puhul ei ole olnud võimalik järeldada, et just see põhjustas piirkonna kaevude reostuse.
2. septembril võetud kordusproovid näitasid, et mitmes kaevus on kolibakterite näidud vähenenud. See viitab olukorra paranemisele, kuid ei anna vastust küsimusele, kust reostus algselt pärines. Vallavalitsus jätkab reostuse piirkonnas pistelist kaevuvee seiret.
Võimalike reostusallikate ja riskikohtade kontrollimiseks võttis 2. septembril Eesti Keskkonnauuringute Keskus Saue valla ja Keskkonnaameti tellimusel pinnaseproovid viiest asukohast, kokku kümme proovi. Proovivõtukohad valiti koostöös Keskkonnaameti, vallavalitsuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, keskendudes kohtadele, kus oli toimunud võimaliku riskiga töid või asusid muud tähelepanu vajavad objektid. Pinnaseproovide tulemused ei andnud alust määrata ühte konkreetset reostusallikat.
Keskkonnaamet uuris ka vallale laekunud vihjet, et ehitustööde käigus toimus Rauna tänaval kanalisatsioonitoru leke. Kinnistusiseste torustike ümberehitamise käigus võis esineda üksikuid väiksemaid lekkeid, kuid nende ulatus ei olnud selline, et need oleksid saanud põhjustada põhjavee ulatuslikku reostumist. Seda kinnitasid ka Rauna tänavalt võetud pinnaseproovid.
Piirkonnas on tehtud AS Tallinna Vee trasside kaamerauuringud, mis ei ole seal piirkonnas ühtegi katkist toru tuvastanud.
Tegu võis olla varem pinnases olnud reostuse jõudmisega kaevudesse
Linnatingimustes võib olla aastakümnete jooksul pinnasesse sattunud märkimisväärne kogus reostust. Tavatingimustes ei pruugi see kaevude reostusena olla märgatav, kuid suuremate ehitus- või kaevetööde tõttu võib seni pinnases paigal püsinud reostus hakata koos põhjaveega liikuma.
Piirkonna veerežiimi võis mõjutada ka Rauna tänava kanalisatsioonitoru renoveerimine. Enne renoveerimist võis vana toru osaliselt toimida drenaažina ja juhtida pinnasest vett ära. Toru renoveeriti sukameetodil veekindlaks, mistõttu see enam ümbritsevast pinnasest vett sisse ei lase. Selle tulemusel võis pinnase veetase tõusta ning panna liikuma varem pinnases paigal püsinud reostuse, mis võis jõuda põhjavette.
See võib juhtuda näiteks suuremate kaevetööde käigus, kui pinnase kihte segatakse. Rauna tänaval tehti kevadel suuremahulisi kaevetöid.
Kontrolli käigus leitud amortiseerunud reoveemahuti. See on näide reoveemahutist, mille puhul ei ole välistatud reovee väliskeskkonda sattumine.
Andres Marandi
Geoloogiateenistuse hüdrogeoloog Andres Marandi selgituse järgi sõltub puurkaevust võetava vee kvaliteet sellest, millisest veekihist vett võetakse ning kui hästi on kaev rajatud.
Kvaliteetselt rajatud kaev võimaldab põhjavett võtta kindlast põhjaveekihist ning selle konstruktsioon on rajatud selliselt, et tarbitav kiht on kaitstud puurkaevu vahetus ümbruses toimuva tegevuse eest maapinnal.
Pinnasesse jõudnud vesi puhastub looduslikult erinevaid pinnasekihte läbides. Mida sügavam ja paremini kaitstud on veekiht, seda väiksem on üldjuhul pinnalt tuleva reostuse mõju. Madalate kaevude puhul ei pruugi pinnase paksusest piisata, et vesi looduslikult puhastuks ning vanemate ja dokumenteerimata kaevude puhul võib puurkaevu konstruktsioon olla ise reostuse teekonnaks põhjaveekihti.
Seetõttu ei ole võimalik välistada, et osa kaevudest oli mikrobioloogiliselt reostunud juba enne augustit. Marandi sõnul on sarnaseid E.coli näite leitud Eesti maapiirkondade salvkaevudest, mida inimesed on kasutanud joogiveeallikana aastaid.
Kuidas võib kaev ise ohtlikuks muutuda?
Õige veekihi avamiseks on vaja rajada puurauk läbi põhjaveekihti katvate maapinnakihide. Selleks et hoida ära maapinnalt tulenevat reostust, lisatakse puurauku metallist või spetsiaalsest plastist manteltoru ning tsementeeritakse korralikult manteltoru ja puuraugu vaheline tühemik.
Kui manteltoru ja puuraugu vaheline tühemik ei saa veetihedalt suletud, võib maapinnalähedane vesi liikuda mööda manteltoru väliskülge sügavamale. Seda olukorda võib võrrelda kodudes oleva torustiku ühendusega – kui tihend ei pea, leiab vesi endale tee sealt, kust ta minema ei peaks. Vt joonist 1.
Joonis 1. Hästi rajatud puurkaevu tüüpkonstruktsioon
Tiheasustusalal võivad madalate ja teadmata konstruktsiooniga puurkaevude puhul vee kvaliteeti mõjutada ka kaevu ümbruses olevad reostusallikad. Nendeks võivad olla näiteks lekkivad reoveemahutid, vanad kogumiskaevud või kuivkäimlad, samuti igapäevane tegevus aedades.
Miks on linnakeskkonnas erakaevude kasutamine riskantsem?
Linnakeskkonnas asuva erakaevu puhul ei saa ainult vee välimuse, maitse või varasema kasutuskogemuse põhjal eeldada, et vesi vastab alati joogivee nõuetele. Kaevude kasutajad võtavad endale riski, et nad võivad teatud juhtudel saada joogiks mittekõlbuliku vee. Kui inimene otsustab erakaevu vett kasutada, on oluline selle vee kvaliteeti regulaarselt kontrollida, eriti vanemate ja madalamate kaevude puhul. Seda saab teha erinevate teenusepakkujate juures, näiteks Terviseameti kaudu: https://terviseamet.ee/labor/ teenused/veeanaluusid.
Korralikult rajatud, sügavam ja pinnalähedasest veest isoleeritud puurkaev on paremini kaitstud, kuid ka sellise vee kvaliteeti tuleb regulaarselt kontrollida. Samas ei saa välistada, et põhjavesi võib olla bakteriaalselt reostunud ka tulevikus, eriti vanemate ja madalamate erakaevude puhul. Linnatingimustes on kõige kindlam kasutada ühisveevärgi vett.
Puurkaevu rajamisele kehtivad ranged nõuded, näiteks selle läheduses ei tohi olla reostusohtlikke objekte. Hajaasustuses on üldjuhul maad nii palju, et inimesed saavad oma elamises planeerida puurkaevu ja muud tegevused ohutult. Näiteks puurkaevu ja reovee imbväljaku vahel peab olema vähemalt 60 meetrit. Linnakeskkonnas ei vasta enamus nendest kaevudest ohutuse tingimustele.
Miks ühisveevärki sama probleem ei puuduta?
Saue linna ühisveevärgist võetud proovides ei ole E.coli reostust tuvastatud. Põhjveereostuse probleem puudutab Saue loodepiirkonna erakaevusid, mitte Tallinna Vee kaudu majapidamistesse jõudvat ühisveevärgi vett.
Linnatingimustes kasutatakse ühisveevärgi veeallikana üksikuid sügavaid puurkaeve, mis on kaitstud sanitaarkaitsealaga. Sanitaarkaitseala ulatub kuni 50 meetri kaugusele puurkaevust ning seal ei tohi olla reostusallikaid ega toimuda majandustegevust.
Erakaevu ja ühisveevärgi veevarustus on erinevad süsteemid. Ühisveevärgi veeallikad on rajatud palju sügavamale ja kaitstud teistsuguste nõuete järgi. Samuti kontrollitakse nendes vee kvaliteeti regulaarselt. Ühisveevärki varustab mitu puurkaevu, mis tähendab, et vajadusel on võimalik mõni neist sulgeda ning joogivee tagavad järgmised süsteemiga ühendatud puurkaevud. Ka sügav põhjavesi ei pruugi olla kohe joodav ja veevärk peab seda puhastama. Kõige lihtsam näide on raud, mida tuleb eemaldada.
Joonisel 3 on näha erineva sügavusega puurkaevud. Joonisel 2 on näha, kus kaevud kaardil asuvad (punane joon).
Joonisel 2 ja 3 on erinevate puurkaevude sügavused ja pinnase kõrgus Saue loodepiirkonnas. Selleks, et reostus kaevu ei pääseks, peaks kaevu manteldatud (must) osa ulatuma vähemalt liivakivide veekihist allapoole. Linnatingimustes võib ülemine maapinnalähedane põhjaveekiht (karbonaatkivimite kiht) olla reostunud.
Kaks vasakpoolset kaevu jäävad maapinnalähedasse lubjakivides olevasse veekihti. Manteltorud on nii madalad, et isegi kui need on hästi tehtud, siis on suur tõenäosus, et reostus ulatub sügavamale. Linnatingimustes võib ülemine maapinnalähedane veekiht olla reostunud ja ei tohiks eeldada, et sinna rajatud kaevu vesi on joogikõlbulik. Kolmas puurkaev tõenäoliselt reostust ei saa, sest on rajatud sügavamale. Kõige parempoolne on Tallinna Vee puurkaev, mis on rajatud 210 meetri sügavusele.
Saue loodepiirkonna jaoks on kõige kindlam pikaajaline lahendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine. Ajutised veevõtukohad aitavad elanikel praegu toime tulla, kuid eesmärk on jõuda võimalikult paljude majapidamiste puhul püsiva veevarustuseni enne talve.
Tuletame meelde, et Saue põhjaveereostuse piirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi lihtsustatud. Kui kinnistu juures on liitumispunkt olemas, saab liitumistaotluse esitada lihtsustatud korras. Ka neil kinnistuomanikel, kelle juures liitumispunkti veel ei ole, palume avaldus esitada, sest nende juhtumitega tegelevad Saue vallavalitsus ja AS Tallinna Vesi eraldi.
Lihtsustatud korras ei ole vaja eraldi taotleda tehnilisi tingimusi, mistõttu on asjaajamine liituja jaoks kiirem. Lisaks nõustavad Saue valla ametnikud liitujaid ehitisregistris vajalike dokumentide esitamisel ja projekti koostamisel.
Praeguseks on liitumishuvi märgatavalt kasvanud ning vallale on laekunud juba ligi 20 liitumistaotlust. Vallavalitsuse ametnikud suhtlevad taotlejatega personaalselt ja aitavad vajadusel leida konkreetsele kinnistule sobiva lahenduse, koostada projekti ning selgitada toetuse taotlemise võimalusi.
Liitumisavaldus tuleb teha Tallinna Vee kodulehel
Liitumine on kohustuslik, kui praegune süsteem ei vasta nõuetele
Suurem osa Saue loodepiirkonna elanikest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud. Liitumisvõimalus on kõigil olnud aastast 2012.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine ei ole kohustuslik, kui joogiveevarustus ja reoveekäitlus on nõuetekohaselt lahendatud muul viisil ning see ei ohusta teiste joogiveesüsteeme, põhjavee kvaliteeti, inimeste tervist ega keskkonda. Registreerimata puurkaevude puhul ei ole aga teada nende ehituslik seisukord ega vastupidavus reostusele.
Veevarustuse parandamiseks saab taotleda toetust
Saue vallal on olemas keskkonnareostuse likvideerimise, heakorra tagamise ja elamistingimuste parendamise toetus, mida saab kasutada ka põhjaveereostusest mõjutatud kinnistute veevarustuse parandamiseks.
Saue vald toetab reostuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaid kuni 5000 euroga, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses kavandatava tegevuse tegelikust kogumaksumusest. Toetust saab kasutada muu hulgas kinnistusiseste trasside ja liitumispunktide rajamiseks. Eelarveliste vahendite piires suunatakse toetus esmajärjekorras määruses kindlaks määratud sihtgruppidele.
Taotluste hindamisel ja toetuse eraldamisel eelistab vallavalitsus lastega peresid, toimetulekuraskustega inimesi ja vanemaealisi Saue valla elanikke, võttes arvesse seni tuvastatud reostuse leviala.
Toetuse info on leiad siit
Tarbevee mahutid:
Tõkke ja Rauna tänava ristmiku lähedal;
Telje tänaval Tõkke ja Vana-Keila mnt vahel;
Tammetõru tänava ja Rauna tänava nurgal.
Joogivee veevõtukohad:
Vana-Keila mnt ja Rauna tänava ristmikul;
Töö pst 6a;
Rauna 15;
Tammetõru 68.
Praegused joogi- ja tarbevee veevõtukohad on ajutine lahendus ning temperatuuri langedes ei ole nende kasutamist võimalik enam samal viisil jätkata. Seetõttu on oluline jõuda võimalikult kiiresti püsiva ja kontrollitud veevarustuseni ehk liituda ühisveevärgiga.
