Sel aastal pälvisid Saue valla kõrgeima tunnustuse ehk vapimärgi Evi Vendla, Rein Riga ja Rein Hindreko
Saue valla vapimärk on kõrgeim Saue valla tunnustus ja võib vist küll julgelt sedastada, et see on elutööauhind. Vapimärgi võib anda sauevallakast väärikale kodanikule, kes on oma elu ja tööga eriliselt silma paistnud. Vapimärgi võib anda ka ettevõtjale või ettevõtte juhile, kes on arendanud ettevõtlust ja Saue valla majanduselu ning pakkunud tööd Saue valla elanikele. Valla vapimärgi võib aga anda ka välisriigi kodanikule, kes on programmide, projektide vms aktsioonide kaudu kaasa aidanud Saue valla sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule.
Sel korral anti Saue valla elutööauhind ehk vapimärk kolmele teenekale ja tublile vallaelanikule. Vapimärgid anti pidulikult üle 20. veebruaril, kui Saue vald tähistas volikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtuga Eesti Vabariigi aastapäeva.
Sel aastal pälvisid Saue valla kõrgema tunnustuse ehk vapimärgi:
Evi Vendla
Praegune aeg näitab selgelt, et kui on kriisid ja rahamured, aina rohkem vastandusi ja vähe ühiseid sümboleid, siis on vaja midagi, mis aitaks elu tegelikkusega toime tulla. Midagi, mis annaks tunde, et me kuulume ikkagi kokku.
See miski on suuresti peidus kultuuris. Neis inimestes, kes juhendavad lauluringe, kutsuvad kultuurimaja lavadele teatritükke, toovad külarahva kasvõi oma auto tagaistmel kohale. Kui neid on, siis me saame hakkama.
Riisiperes on üks selline olnud. Veel enne seda, kui esimene inimene Kuulegi sõitis, oli tema juba kultuurimajas ametis. Korraldas ja kujundas, lõi ja laulis. Tõi inimesi kokku ja sidus põlvkondi. Jõudis ise juhendajana laulupeole, kohalikku vallavolikokku, kiriku nõukogusse. Pani hooga ja heas tempos ligi pool sajandit.
Aitäh, Evi Vendla, et oled alati pannud käed külge, mõelnud kastist välja ja katsetanud.Et oled andnud paljudele Nissi kandi inimestele koosolemise hetki, mida mäletatakse aastaid, ning aega kogeda ja armastada.
Rein Riga
Väljend „maa sool“ kõlab ehk natuke kulunult. Samas on see ikka täitsa päris asi. Õieti on need päris inimesed, kes ühe geograafilise koha oma koduks võtavad ja seal siis oma koduukse külapiirideni laiali venitavad. Või kaugemalegi – täitsa üle-eestilisse mõõtkavva. Sellised maa soola tüüpi inimesi on õnneks Saue valdagi jagunud. Üks näiteks on Tuula külas.
Ta on läbiva joonena kujundanud küla olemist ja olemust. Selle joone peal on olnud kirjas nii põllumees kui külavanem, nii tööandja kui poliitik, nii ettevõtlusvedur kui ka paps ja vanaisa. Mõnda rolli on ta kandnud karmima teksti ja tugevama tämbriga, mõnda leebemates registrites.
Aitäh, Rein Riga, et oled aidanud tõsta Tuula küla elukirevuse indeksi uuele tasemele ja panustanud kogukonnatundesse, mis teeb kohast kodu ja inimestest „meie“.
Rein Hindreko
Mõnele mehele sobib portfell pihku, teisele jälle mõni praktiline tööriist. Kruvikeeraja näiteks või kaablilõikur. Ega üks ei ole parem kui teine. Aga just neid teisi, neid, kes sobivad ühtmoodi vahedalt nii veoka rooli kui kraanakabiini, kes mõistavad maandada pingeid nii elektrijuhtmetes kui ka inimhinge hoovustes, neid neil päevil juba napib.
Teate küll, sellised vana kooli mehed, kes probleemi puhul silma hetkeks vidukile veavad ja siis on näha, kuidas lahenduskäigud siuh-säuh peas liikvele lähevad.
On selge luksus selliseid inimesi oma lähedalt leida. Üks neist on siinsamas kogu aeg olemas olnud. Suur osa Saue valla elektrivärgindust on veerand sajandit tema töömehe õlul olnud ja kohalik Kovek lootis hinge kinni pidades, et mees ära pensile ei põgeneks. Lubas jääda.
Aitäh selle eest, Rein Hindreko, et oled olnud ja jätkad! Me vahepeal anname Sulle auhinna. Selle eest, et oled nagu kindel maandus – ei paista niiväga silma, aga hoiad kogu süsteemi turvalisena.
Aitäh, et olete meiega!
Koduvald teeb kniksu ja kraapsu ja annab au!
Tekstid koostas Anne-Ly Sumre ja piltide autor on Diana Unt.
