Üks eksinud kassipoeg võib tuua vallale sadu eurosid lisakulu
Kahtlemata toovad loomad meie ellu palju positiivset, leevendavad stressi ja on ustavad kaaslased. Siiski tekitavad lahtiselt ringi jooksvad koerad ja hüljatud kassid Saue vallas ka muret, ohustades kogukonna turvalisust ja kahjustades vara.
Aiandusühistutesse maha jäetud kassid paljunevad kontrollimatult ning nendega seotud kulud jäävad sageli valla kanda. Paljud loomaomanikud usuvad, et nende “ohutu” lemmik kedagi ei häiri, kuigi tegelikkus võib olla teine. Seetõttu on oluline järgida Saue valla lemmikloomade pidamise reegleid ja teada, millal ning kuidas omavalitsus või politsei sekkub. Saue vallas kehtiv lemmikloomade pidamise eeskiri on loodud selleks, et tagada nii elanike kui ka loomade ohutus. Iga loomaomanik vastutab selle eest, et tema koer või kass ei pääseks omavoliliselt kinnistult välja. Väljaspool oma territooriumi peab koer olema alati rihmastatud ning vajadusel kandma suukorvi, et ennetada ohtlikke olukordi. Looma kiibistamine on oluline, sest see võimaldab omaniku kiiresti tuvastada. Lisaks tuleb loomaomanikul hoolitseda selle eest, et tema lemmikloom oleks terve ja soovi korral steriliseeritud või kastreeritud, vältimaks soovimatuid järglasi. Kindlasti on oluline ka enda lemmiku järelt koristada.
Aiandusühistutes tekivad kassikolooniad
Saue valla aiandusühistutes on probleemiks hüljatud kassid. Aiandusühistutesse jäetud kassid paljunevad kiiresti ja moodustavad arvukaid kolooniaid, mis võivad ohustada nii nende endi kui ka inimeste heaolu. Saue vald on selle ennetamiseks korraldanud kiibistamise ning steriliseerimise ja kastreerimise sooduskampaaniaid, et vähendada soovimatute pesakondade teket. Näitena võib tuua hiljutise juhtumi Kibuna külast, kus hulkuvate kasside arvukus oli juba nii suureks kasvanud, et hakkas elanike igapäevaelu segama, vallavalitsus pidi sekkuma ning hulkuvad kassid ära viima. Loomade Hoiupaik MTÜ aitas koos Kibuna elanikega seal metsistunud kassid kinni püüda ning leida neile vajalik abi. Selliste lugude puhul on oluline võimalikult vara jaole saada. Kui oled kindel, et tegemist pole naabruses elava kassiga ning ka sotsiaalmeedia ei aita omanikku tuvastada, siis tuleks ühendust võtta Saue vallavalitsusega. Seejärel saame kutsuda kassipüüdja, kes hulkuva looma kinni püüab ja hoiupaika toimetab.
Aed koerakindlaks ja kass tuppa
“Enne koera võtmist tuleb veenduda, et aed oleks koerakindel või et oleks võimalus see vastavalt vajadusele turvaliseks muuta, sest koer ei ole kindlasti loodud elama ketis või veetma päevi üksinda aianurgas,” rääkis Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa.
Koera heaolu seisukohalt oluline, et temaga piisavalt tegeletakse ja jalutuskäikudel käiakse – nii väheneb ka tahtmine seiklema minna. Kasside puhul on soovitav eelistada tubast elu, sest õues varitsevad ohud, näiteks võib kass kergesti sattuda autorataste alla või mõne metslooma roaks. Samuti levivad erinevad haigused. Kui aga siiski tahetakse kassile õuerõõme pakkuda, on parimaks lahenduseks spetsiaalne aedik ehk catio või harjutamine jalutusrihmaga, kusjuures looma ohutuse tagamiseks on tähtis, et ta oleks kiibistatud, vaktsineeritud ning steriliseeritud või kastreeritud.
Lemmikloomade pidamise eeskirja rikkumine võib tuua kopsaka rahatrahvi
Lahtiselt ringi liikuv koer, olgu ta omaniku hinnangul kui tahes ohutu, võib ühel hetkel rünnata inimest või teist looma. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et lemmikloomade pidamise eeskirja rikkumise eest võib omavalitsus karistada kahju tekitanud loomaomanikku rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk kuni 1600 eurot. Trahvi võib omanikule teha juhul, kui tema loom põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Kusjuures vigastusi teise inimese lemmikloomale peetakse seaduses varaliseks kahjuks.
Selleks, et kahju tekitanud loomaomanikku vastutusele võtta, tuleb kannatanul teha esimesel võimalusel avaldus vallavalitsusele või politseile. Politseile tuleb avaldus teha juhul, kui on tegemist inimesele tekitatud tervisekahjustusega ning vallavalitsusele tuleb teha avaldus, kui on tekitatud varalist kahju (sh vigastused lemmikloomale). Avalduses tuleb kirja panna sündmuse toimumise aeg ja koht, kõik teadaolevad osapooled, tõendid (nt fotod) ning võimaluse korral tunnistajate andmed. Tekitatud vigastuste osas tuleb pöörduda arsti poole, et need fikseerida, saada vajalikku ravi ning arstitõend.
Kannatajal on võimalik kahju tekitanud loomaomanikult nõuda rahalist hüvitist. Hüvitatava kahju alla võivad kuuluda näiteks ravikulud, katkised riided, looma hukkumise korral looma varaline väärtus või moraalne kahju. Kahjude väljanõudmisel on abi arstitõendist ja tasutud arvetest.
Hulkuvate loomade püüdmine on vallale märkimisväärne kulu
Loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmiklooma püüdmist korraldab loomapidaja või vallavalitsus, kellel on olemas ka leping loomade hoiupaigaga. Suur abi on sotsiaalmeediast, kus tihtilugu loom peremehe kõige kiiremini leiab.
Ohtliku olukorra puhul tasub sellest teatada politseid numbril 112 või Saue vallavalitsust. Hulkuvate loomade püüdmisega tegeleb Saue vallas vajadusel loomade hoiupaik (tel 631 4747, www.pets.ee). Sinna viidud loomale on see kogemus alati üsna traumeeriv ning lisaks tekivad vallale suured kulud, sest ühe kassi 14-päevane pidamine maksab ligi 280 eurot ja koera puhul on see summa 383 eurot. Seaduse järgi peab vald katma kulusid vähemalt 14 päeva, kui loomaomanikku ei õnnestu välja selgitada. Kui omanik siiski leitakse, tuleb tal tasuda looma püüdmiseja ülalpidamiskulud (ülalpidamine, vaktsineerimine ja parasiiditõrje). Seetõttu on iga loomaomaniku huvides teha kõik selleks, et tema lemmikloom oma kinnistu piiridest omapäi uitama ei pääseks.
Mida teha kui koer ründab?
Kui koer ründab või tekib muu ohtlik olukord, püüa jääda rahulikuks ja hoia ennast turvalises kauguses, vajadusel kasuta enda kaitseks pipragaasi, kuid tee seda alati vastavalt juhistele. Pärast juhtumit kogu tõendid (fotod, arstitõend, tunnistajate andmed) ning teavita kohe vallavalitsust või politseid, täpsustades juhtumi aega, kohta, osapooli ja muid olulisi fakte. Kindlasti pöördu arsti poole, et vigastusi õigeaegselt dokumenteerida ja ravida.
