Uue Möldre kooli direktoriks saab Diana Kuntor
Möldre kool luuakse Laagri kooli Möldre õppehoone baasil ja alustab tegevust 2026/2027. õppeaastal. Tutvustame uue kooli direktorit Diana Kuntorit.
Mis Teid selle tööpakkumise juures kõige rohkem kõnetas? Milline on Teie varasem taust ja kogemus?
Olen kogu tööelu olnud seotud haridusvaldkonnaga – alustasin lasteaiaõpetajana, seejärel töötasin toimetulekukooli õpetajana ja sealt edasi lasteaia juhina. Lisaks on mind ikka ja jälle kutsutud erinevatesse ülikoolidesse külalislektoriks rääkima organisatsiooni juhtimisest, koostööst lapsevanematega või erivajadustega laste toetamisest ja kaasamisest.
Kuna mind huvitab hariduse tervikpilt, soovin mõista teatavaid ebakõlasid erinevatelt haridusastmetelt teisele ülemineku vahel. Miks on lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad ärevil, kui laps läheb kooli? Millest see tuleb? Miks ollakse ärevil, kui laps liigub ühest kooliastmest teise või liigub põhikoolist järgmisse haridusastmesse?
Üks asi on anda hinnanguid kõrvaltvaatajana, hoopis teine olla ise protsessi sees. Ja kuna ma olen alati valmis saadud kogemusi ka jagama, siis kindlasti saab oluliseks minu praktiline kogemus nii alushariduses, koolis kui ka ülikoolis. Ka pakub põnevust ja pinget ühe eraldiseisva kooli loomise protsess. Vaja on kuvandit, omanäolisust ja leida üheskoos see miski, mis meid ja meie väärtusi ühendab. Olen uudishimulik ja arengutest huvituv inimene. Oluliseks sai ka see, et soovisin jääda tööle Saue valda.
Milline saab olema Möldre kooli oma nägu ja eripära?
See, milline saab olema Möldre kooli oma nägu, lepitakse loodavas organisatsioonis inimestega kokku. Omanäolisus ja eripärad kujunevad ajaga. Võimalusi on palju inseneeriast kuni hea ajalootundjani.
Üks tugevus muidugi võiks kohe olla ja see on üksteist toetav kogukondlik õppimine ja kaasava hariduse rakendamine parimal võimalikul viisil.
Selge on see, et täita tuleb koolile pandud põhiülesanne: õpilane peab omandama põhihariduse sellisel tasemel, et ta leiaks endale sobiva edasise haridustee. Võiksime vähemalt alustuseks olla õppimise kallakuga kool.
Millist koolikeskkonda soovite lastele luua?
Turvalist, toetavat, märkavat, hoolivat, huvitekitavat, harivat. Ja seda mitte ainult lastele, vaid ka ülejäänud kooliperele.
Milliseid oskusi peaks kool tänapäeval lastele kõige rohkem õpetama?
Sellest räägitakse praegu palju. Kool võiks lisaks akadeemilistele teadmistele õpetada rohkem ka igapäevaelu oskusi – kuidas õpitut päriselus kasutada ja kuidas mõista lihtsaid põhjus-tagajärg seoseid.
Praktiliste tegevuste planeerimise ja teostamise oskusi ei tasu unustada. Ikka kõike selleks, et iseseisvasse ellu minnes ei jäädaks hätta elus toimetulekuga, et sõjaväkke minnes oskas sõdur saapapaelu siduda. Samas on siin väga suur roll ka perel: kui palju last igapäevastesse tegemistesse kaasatakse ja talle vastutust antakse.
Kuidas soovite teha koostööd lapsevanematega?
Esimene reegel koostöös on avatud suhtlemine. Usalduse loomiseks on vaja julgust tunnistada ka meiepoolseid vajakajäämisi. Tegutseda probleemide tekkimise korral üheskoos, mitte vigu otsides. Kindlasti tuleb leida võimalusi üksteise toetamiseks, sest vanemal võib olla teadmisi, mida meil ei ole, ja vastupidi. Ühe reegli õppisin Midrimaad juhtides selgeks: parem kutsu inimene rääkima kui vaheta temaga e-kirju. Edasine on juba igaühe enda otsustada – kas kohtuda või mitte.
Kas koolimaja on või võiks olla kasutuses ka pärast õppetöö lõppu kogukonna tegevusteks?
Kui soovime olla kogukonna keskus, võiksid kooli saalid pärast õppetöö lõppu olla avatud muusika-, tantsu- ja sporditegevusteks. Kuidas seda täpsemalt korraldada, saame kokku leppida valla ja ruume kasutada soovivate huvilistega.
Tulete Saue Midrimaa lasteaia direktori ametikohalt. Mis on teid selle asutuse juhina kujundanud?
Olin juba enne Midrimaale juhiks tulemist lasteaia juht kaksteist aastat. Kuid kindlasti olen siin saanud muutuste juhtimises õppetunde, mis on mind organisatsiooni kultuuri suunaja ja personali arendajana kujundanud. Nüüd pean palju olulisemaks meeskonna kuulamist, vajadusel sammu tagasi astumist, et veelkord muutuse vajalikkust selgitada ja siis uuesti edasi liikuda. Minu soovist võiks saada minu meeskonna soov, siis tulevad ka tulemused. Üha enam olen tõdenud seda, et kui hoiad ja hoolid, siis hoitakse ka sind, mis ei tähenda seda, et ei pea tegema raskeid otsuseid. Neid olen paraku pidanud tegema rohkem, kui oleks inimliku inimesena teha tahtnud. Aga otsuste tegemisel on alati olnud prioriteediks lapsed.
Kuidas erineb lasteaia juhtimine kooli omast?
Organisatsiooni juhtimise põhimõtted on ikka samad ka koolis. Eelkõige on juhi ülesanne töö inimestega nii, et säiliks kooliperel motivatsioon ja isu teha oma tööd südamega ja professionaalselt. Kõik muu, mis on teisiti kui lasteaias, tuleb lihtsalt selgeks saada ja kohast, kus pooleli jäädi, edasi minna. Juurde õppida on mul kindlasti palju.
Milline direktor soovite olla oma õpilaste ja õpetajate jaoks?
Soovin olla jätkuvalt hooliv, kõiki osapooli kuulav ja inimlik juht, mis ei tähenda seda, et vajadusel jäävad turvalisust, sisukust ja kõiki osapooli toetavad otsused tegemata. Pean oluliseks rääkida asjad arusaadavaks, et ei tekiks küsimusi, miks me sinna suunda liigume.
Direktoris peab olema killuke huumorimeelt, et saaks ka nalja. Liiga tõsiseks muutudes kaob koolirõõm. Loodan, et tulevased minu inimesed, nii õppivad kui õpetavad, tunnevad, et nad on hoitud ja neil on igal hommikul rõõm Möldre kooli uksest sisse astuda.
