Lettermo kuulub ka Kaitseliidu Keila malevkonna droonimeeskonda ja on läbinud vabatahtliku merepäästja väljaõppe. Kaitseliitlasena näeb ta õppusel Kevadtorm droonide sõjalist poolt lähedalt, kuid räägib neist sama palju ka kui pääste-, haridus- ja töövahendist.
„Droon on ennekõike tehnoloogiline tööriist, nagu auto, arvuti või telefon. Drooni kasutuse eesmärk sõltub sellest, kes, kus ja milleks seda kasutab,“ selgitab Lettermo. Tema sõnul võib sama tehnoloogia aidata filmida, kontrollida elektriliine, otsida kadunud inimest, mõõdistada põldu, õpetada noortele inseneeriat või kahjuks ka kanda lõhkekeha. Seetõttu ei tohiks droonindust taandada ainult sõjalisele ohule.
Droon taevas ei tähenda alati ohtu
Viimaste aastate julgeolekuolukord on muutnud inimesed droonide suhtes tähelepanelikumaks ja see on Lettermo hinnangul arusaadav. Samas näeb ta, et teadmisi on vähe, kuid hirmu vahel liiga palju.
„Täna on teadlikkus sageli nii väike, et kui inimene näeb drooni, siis arvatakse kohe, et tegemist on mingi sõjalise tegevusega. Tegelikult kasutavad droone väga erinevad inimesed ja asutused: geodeedid, huvilendurid, ettevõtted, päästjad, keskkonnaseire tegijad ja noored huvilised,“ räägib ta.
Tema sõnul on Eestis igapäevane, et drooniga tehakse mõõdistustöid, kaardistatakse alasid, kontrollitakse objekte või jäädvustatakse fotosid ja videosid. Inimesele, kes droonindust ei tunne, võib ka täiesti tavaline tööalane lend tunduda kahtlane. „Geodeesias on see igapäevane, et keegi teeb oma tööd, aga inimesed näevad drooni ja helistavad häirekeskusesse,“ kirjeldab Lettermo. Tema sõnul tuleb õppida vahet tegema tavapärasel ja kahtlasel lennul.
Milline droon võib olla ohtlik?
Lettermo räägib, et suuremad sõjalised ründedroonid on teistsugused kui väikesed tsiviildroonid, mida inimene võib näha kodu, põllu või tee kohal lendamas.
„Sõjadroonid, mida praegu piiriäärsete uudistega seostatakse, on kaugmaadroonid. Need on tiibadega, bensiinimootoriga, meenutavad kaugelt väikest lennukit ja teevad päris suurt lärmi. Mõnikord on neid kuulda mitme kilomeetri kaugusele – nagu oleks murutrimmer taevasse tõstetud,“ selgitab ta.
Väike tsiviildroon on enamasti elektriline, sumiseva heliga, lendab madalamal ja jääb tavaliselt piloodi nägemisulatusse.
Samas rõhutab ta, et ainult heli või välimuse põhjal ei saa kunagi teha lõplikku otsust. Kui droon lendab keelualal, sõjalise objekti, lennuvälja, sadama, piiriala, rahvamassi või kriitilise taristu lähedal, tuleb sellest teada anda. „Olukorda ei tohi ise lahendama hakata. Tuleb veenduda enda ohutuses ja anda info edasi,“ ütleb ta.
Selleks saab kasutada mobiilirakendust „Ole valmis!“, mille kaudu on võimalik edastada tähelepanekuid tundmatu lendava objekti kohta. Võimalusel tuleks märkida aeg, asukoht, lennusuund, kõrgus, heli ja muud tunnused. Vahetu ohu korral tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Ründedroonid on tiibadega, bensiinimootoriga, meenutavad kaugelt väikest lennukit ja teevad suurt lärmi. Foto: Olevalmis.ee
Hea droonilend jääb enamasti märkamatuks
Lettermo hinnangul on lisaks elanike teadlikkusele oluline ka droonipilootide vastutustundlikkus. „Kui lend on kehvasti planeeritud ja toimub liiga asulate lähedal, siis tekivad kohe küsimused: kes lendab, miks ja mida vaadatakse. Hea lend peaks jääma märkamatuks,“ ütleb ta.
Droonide kasutamisel tuleb arvestada nii seaduste, lennuohutuse kui ka inimeste privaatsusega. Droon ei ole vahend kellegi akna taha lendamiseks või hoovi uudistamiseks. „Kui droon jääb akna taha hõljuma, on see juba privaatsuse rikkumine ja politsei teema,“ rõhutab Lettermo.
Kõigil drooniomanikel soovitab ta reeglid endale selgeks teha. Kui droonil on kaamera või see ületab teatud kaalu, tuleb kasutaja registreerida ja teha kaugpiloodi pädevuseksam. Täpsem info on Transpordiameti kodulehel.
„Rusikareegel on lihtne: kui sul on droon, mis suudab pilti jäädvustada, siis pead arvestama, et see ei ole enam lihtsalt mänguasi,“ ütleb ta.
Praktilise soovitusena soovitab ta drooniomanikel kirjutada droonile veekindla vahendiga telefoninumber. „Droonid kipuvad kaduma. Kui keegi selle leiab, saab ta selle omanikule tagastada,“ lisab ta.
Vabatahtlik töö nõuab aega ja järjekindlust
Vanamõisa pääste ja ennetus seltsi teeb koostööd Sihtasutusega Kadunud. Droonid on otsingutel eriti kasulikud suurte alade katmisel ja termokaamerate kasutamisel. Tema sõnul lähevad inimesed kaduma rohkem, kui avalikkus arvata oskab. Põhjused on erinevad: eakad inimesed eksivad ära, lapsed ei jõua koju, keegi lahkub peretüli järel, mõni inimene satub vaimselt keerulisse olukorda või läheb metsa ja ei oska tagasi tulla.
Üks suur mure on tema sõnul see, et abi kutsumisega oodatakse liiga kaua. „Inimesed kardavad vahel, et kui nad helistavad ja ütlevad, et on eksinud, siis äkki tehakse trahvi või pahandatakse. Tegelikult tuleks abi kutsuda kohe, kui saad aru, et oled eksinud. Hiljem võib telefon tühjaks saada ja siis on juba palju raskem aidata,“ räägib ta.
Otsingutel loeb aeg palju. Eriti külmal ajal muutub inimese leidmine termokaameraga keerulisemaks.
Ta ei varja, et droonitehnoloogia areng liigub kiiremini kui reeglid ja ametkondlikud protsessid. „Võimalusi oleks palju rohkem, kui süsteem oskaks vabatahtlike oskusi ja vahendeid paremini kasutada. Kui inimene on kadunud, peaksime saama kiiresti reageerida,“ ütleb ta.
Tema hinnangul on Eestis drooninduses juba palju parem seis kui mõni aeg tagasi, eriti tuvastuse ja tõrje poolel. Samas on arenguruumi veel kõvasti.
Kriisiolukorras on vaja teada, kuidas käituda
Kuigi Lettermo ei taha, et droonidest räägitaks ainult sõja võtmes, peab ta elanikkonnakaitse teadmisi väga oluliseks. Tuleb mõista, millal piisab tähelepanelikkusest ja millal on vaja varju otsida.
Tema sõnul on väiksemad droonid rahuajal enamasti töö- või harrastusvahendid. Sõjalises olukorras, näiteks rindejoone lähedal, võib pilt olla hoopis teine. Kui kriisiolukorras näib droon inimest jälitavat, soovitab ta liikuda kiiresti varju – metsa, võssa või muu katte alla. „Metsa alla droonid hästi ei tule. Puud ja muu kate takistavad nii drooni ennast kui ka seda, mis ülevalt alla võib kukkuda,“ selgitab ta.
Kui oht ei ole otsene, vaid näiteks tuleb teade võimalikust drooniohust, soovitab ta mõelda eelkõige klaasikildude ja lööklaine peale. „Oluline on olla klaasidest eemal. Kortermajas võib kõige turvalisem koht olla esik, kui seal ei ole aknaid. Vannituba võib olla hea, aga see ei sobi pikaajaliseks varjumiseks,“ räägib ta.
Pikem varjumine on vajalik siis, kui on teada suurem ja pikemaajaline oht. Üksiku ohu korral tuleb hinnata olukorda ja liikuda kohta, kus klaasid ja lenduvad esemed ei kujuta otsest ohtu. Ideaalne on ruum, kus inimese ja väliskeskkonna vahel on vähemalt kaks seina.
Kui märkad drooni
Kui droon lendab tavapäraselt, ei riku kellegi privaatsust ega asu keelualal, ei pruugi olla põhjust muretsemiseks.
Kui droon tundub kahtlane (lennukisarnane ja teeb kõva lärmi), lendab keelualal või liigub kriitilise taristu, lennuvälja, sadama, rahvamassi või sõjalise objekti lähedal, tasub sellest teada anda.
Võimalusel pane kirja:
aeg ja asukoht;
lennusuund;
ligikaudne kõrgus;
heli ja välimus;
tee foto või video, kui seda saab teha ohutult.
Teavitada saab rakenduse „Ole valmis!“ kaudu. Vahetu ohu korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.
Vanamõisa pääste ja ennetus seltsi kohta leiad rohkem infot nende kodulehel.
Loomise kuupäev: 16.06.2026
