Saue linn ei sündinud tühjale kohale. Nõukogudeaegsest Tallinna linna Lenini rajooni Saue alevist (1973–1989) välja kasvanud väikese alevi ettevõtlikud juhid taotlesid alevile esimesel võimalusel esmatasandi kohaliku omavalitsuse õigusi. Positiivse otsuse saavutamiseks tehti mitu olulist sammu: astuti Eesti Linnade Liidu liikmeks, toodi ettevõtted Harju maakonna ja elamufond Harju EPT alluvusest üle Saue alevi haldusalasse, alustati alevi heakorrastamist ning võeti üle Saue kooli ja lasteaia finantseerimine.
Esmatasandi omavalitsuse staatuse sai alev 6. juunil 1991. Sel ajal elas Saue 3,5 ruutkilomeetril ligi 4500 elanikku, neist töövõimelisi üle 2500. Eramukrunte oli üle 900 ja elamispinda korrusmajades 50 000 ruutmeetri ümber. Otsiti võimalusi väliskapitali toomiseks Sauele, väljastati 41 asutamisluba aktsiaseltsidele ja loodi munitsipaalettevõtted, kutsuti ellu Saue Ettevõtjate Liit. Hoolitseti tööhõive eest ja avati pangakontoreid. Kõige selle kõrval valmistas siiski peavalu vähene korrakaitse.
Kontakti oli saadud Soome Pauligi kohvitehasega, mis otsis sobivat kohta Eesti tehase rajamiseks. Läbirääkimised olid edukad ja alevivolikogu otsustas maa rentimise kasuks. Nõnda on Saue linna rajamise aasta ka kohvitehase avamise oma ja 1. juunil 1993 toimunud piduliku avamispeo külaliste seas olid president Lennart Meri, riigikogu esimees Ülo Nugis ja Soome parlamendi spiiker Ilkka Suominen.
Pidulikud tähised üle elatud, algas elu linnana kõigis oma vajadustes, arengutes ja tegevustes, muredes ja rõõmudes, seniste väärtuste hoidmises ja uute traditsioonide loomises.
Pauligi perepäevad
Esimesteks suuremateks sündmusteks, mis tõid Saue rahva kokku, olid kevadine Saue laulu- ja tantsupidu (hilisem Saue Sõlg), jaanituli jaanituleplatsil ja pidulik advendiküünalde süütamine linna kuusepuul.
Sünnipäevade tähistamisega linnas alustas Paulig. Esimesed Saue linna päevad ja Pauligi kohvifestival, nagu üle linna riputatud plakateilt võis lugeda, olid 30. mail ja 1. juunil 1996 Pauligi õue peal Tule tänava ääres. Ühtlasi tähistas ettevõte oma 120. sünnipäeva. Olid meeleolukad mängud lastele, võisteldi jooksus ja osavuses, peeti tervituskõnesid, õhtul kõlas muusika. Tolleaegse tagasihoidliku elatustaseme juures oli kohvifestivali loterii eriti oodatud – pakk kohvi või maitseaineid olid hinnalised võidud.
Saue linna päevi peeti Pauligi juures veel mitmel aastal, ka Saue linna 5. sünnipäevapidu toimus seal Saue Perepäeva nime all.
Linna kümnenda sünnipäeva tähistamisega alustati juba aprillis gümnaasiumis toimunud konverentsiga „Saue tulevik“. Vastloodud Saue Kodu-uurimise Seltsing pani kokku esimese uhke näituse Saue ja sauelaste varasemate aegade elust ja väärtustest. 25. augustil toimus jaanituleplatsil meeleolukas linnapäev: laulis Saue poistekoor, mängisid muusikakooli orkester ja solistid. Tähistamise rea lõpetas 30. augustil toimunud Õhtujooks, millest sai tänaseni kestev sporditraditsioon.
Järgmistel aastatel kuulus sünnipäeva juurde kindlasti mõni hea klassikakontsert, aga ka väliüritused: laadad, simmanid ja kontserdid jaanituleplatsil.
Linna 15. sünnipäev toodi Keskuse parki, seal esines rahvusmeeskoor ja linnaelanikke ootasid pikad lauad kringlitega. Mitmel aastal tähistati sünnipäeva Saue Savipäeva nime all, toimusid temaatilised töötoad, esitlused, kunstnike kohtumised.
Uue hingamise said sünnipäevad 2013. aastal: Keskuse pargi laval olid etteasted hommikust ööpimeduseni, esinejaid jagus lasteaialastest ja rahvatantsijatest kooride, orkestrite, noortebändide ning line-tantsijateni. Külas olid Saue sõpruslinnade noorteesindused. Pargis toimus kogupäevalaat, õhtu lõpetas ansambel Smilers. See oli ainus aasta Saue sünnipäevade reas, kus sünnipäevalipu heiskasid Sauel elavad inimesed, kes on sündinud samal päeval, kui linn loodi.
2014. aastal peeti Sauel esimene kohvikutepäev, millele mõne nädala pärast järgnes eraldi peona linna sünnipäev. Alates 2015. aastast tänaseni peetakse neid koos: kogu päeva toimuv linna sünnipäev algab meeleolukate kohtumiste ja hõrkude maitsetega kodukohvikuis (mida parimail aastail on olnud suisa 40) ning tipneb mõnusa kokkutulemise ja kontserdiga ühisruumis. Traditsioonina kuulub õhtusse ka kohvikupidajate tänamine ja ühispilt.
2017. aastal avati sünnipäeva raames Saue koduloolaste eestvõttel mälestuskivi Saue rongipeatuse rajajatele ja 2018. aastal lisandus päeva osana Saue asumiseltsi eestvõttel Toidutänav Keskuse pargis.
Palju aastaid sõitis Sauel sünnipäeval ringi Saue linna kommiabi, jagades tänavail ja kohvikuis Saue linna kommi ja käsilippe.
Enne alevit ja linna
Nagu öeldud, eelnes Saue alevile ja linnale alev Tallinna linna koosseisus, enne seda Sauevälja küla ja Saue asundus. Veel enne Suur-Saue valla keskus ja Saue mõis. Just mõisamaadele hakkas saja aasta eest kerkima asundus, mis raudteepeatuse lähedusest ja mugavusest ajendatuna kiiresti aedlinnastus.
Tänavu mais möödus Saue esmamainimisest 490 aastat. See väärib aga juba omaette lugu.
Ilusat sünnipäeva, kallis Saue!
Autor: Evelin Povel, Saue Kodu-uurimise Seltsing
Loomise kuupäev: 17.09.2026
