Tema aktiivsus ei ole aastatega kadunud. Vastupidi, Galy käib pensionäride võimlemises, kohvikuklubis, lauluklubis, raamatuklubis, kontsertidel, teatris ja väärikate üikooli loengutel. Tema jaoks ei ole vanem iga põhjus koju jääda, vastupidi – tuleb veel teadlikumalt otsida suhtlust, liikumist ja uusi teadmisi.
Kuidas Te väärikate ülikoolini jõudsite?
Galy meenutab, et lehes oli üleskutse, et sügisel alustab tööd väärikate ülikool, mis on mõeldud eakatele vanuses 55+. Tema mõtles, et vanuse poolest sobib hästi ja miks mitte proovida. Oluline oli ka see, et osalejatele pakuti transporti.
„Seal on väga head võimalused, viiakse siit transpordiga Saue valda erinevatesse kohtadesse. Tutvumine teiste Saue valla osadega oli ka huvitav mõte.“
Tänaseks on Galy väärikate ülikoolis käinud neli aastat. Tunnistusi ehk Tartu ülikooli täiendkoolituse tõendeid on tal samuti juba neli. Kusjuures tunnistused annab pidulikul lõpuaktusel kõigile üle vallavanem, ka see on Galy arvates eriline hetk.
„Ma arvan, et ma olen osalenud kõikidel loengutel, mul ei olnud ühtegi puudumist,” räägib Galy.
Mida Te väärikate ülikoolilt ootasite?
Galy üks kõige tähtsamaid ootusi oli suhtlus teiste inimestega.
"See on väga oluline, sest kuna sotsiaalkeskuse poolt üritusi Saue linnas on vähe, siis leidsime, et see on nüüd tore koht, kus kokku saada.“
Ta kirjeldab väärikate ülikooli kui sõbraliku õhkkonnaga kohta, kus inimesed kohtuvad, räägivad ja tunnevad, et on osa millestki. „Inimesed, kes ei ole üksteist tükk aega näinud, said seal kokku ja oli väga tore.“
Teine oluline pool on teadmised. Galy sõnul annab loengu vorm midagi sellist, mida ajakirjandusest või televiisorist alati ei saa. „Otse suhtlemine professoritega on ikka hoopis midagi muud. Loengu lõpus on rahval alati nii palju küsimusi.“
Millised loengud on kõige rohkem meelde jäänud?
Eriti on Galyle korda läinud juriidilised teemad, sest ta on ise hariduselt jurist ja töötanud inimestega seotud valdkonnas. Tema sõnul olid väga huvitavad ka tervishoiu, kinnisvara, testamentide ja kinkelepingute teemad.
„Inimesed said teada, kuidas sellises eas ikkagi täpselt oma kinkelepinguid ja testamente notari juures vormistada. Ja muidugi üldised teadmised poliitikast, loodusteadustest, loomadest. Ekraanil näidatav annab ka palju juurde,“ rääkis Galy.
Ühe eredama loenguna nimetab Galy Tauri Tallermaa mälutreeningu loengut.
„Väärikas mälu väärikas eas” oli loengu nimi ja see oli nagu mälutreening. Saime teada, millega väärikas eas inimesed võiksid tegeleda, et oma mälu hoida või taastada. Kes lahendab ristsõnu, kes tuletab vanu aegu meelde.“
Samuti jäi meelde Irja Lutsari loeng viirustest. „Väga aktuaalne teema, arvestades koroonaaega, mil väga paljud olid haiged. Saime teada, mis viirused tänapäeval ringi lendavad.“
Puudutav oli ka Tõnu Lehtsaare loeng „Üksilduse mitu palet“. Galy ütleb, et üksindus on eakate seas väga tõsine teema. „Väga paljud naised on üksikud, mehed on meil kõrvalt läinud ja üksiku inimese elu on ikka väga-väga raske.“
Mida väärikate ülikool inimesele annab?
Galy jaoks ei ole väärikate ülikooli väärtus ainult loengutes ja teadmistes. See annab ka põhjuse kodust välja tulla, ennast lille lüüa ja teiste inimestega kohtuda.
Ta märkab, kuidas väikegi väljaminek muudab inimese olemist. „Naised panevad ikka paremad riided selga, pärlid kaela, kõrvarõngad, mida võib-olla igapäevaselt ei kanna. See muudab nende meeleolu,“ räägib ta.
Kuidas väärikate ülikoolis õppimine välja näeb?
Loengud kestavad poolteist tundi ja toimuvad kord kuus. Õppeaasta kestab sügisest kevadeni.
Teemad on ette teada, aga osalejatel on võimalik ka välja pakkuda, milliseid lektoreid ja teemasid õppekavasse lisada.
Osalejad viiakse Saue valla erinevatest asukohtadest Riisipere kultuurimajas toimuvatele loengutele.
Te olete ise väga aktiivne. Kust see tuleb?
Galy on suure osa elust töötanud inimestega. Ta on õppinud sotsiaal- ja juriidilisel erialal ning töötanud aastaid ETKVL-i (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) süsteemis, tänases mõistes oli ta oma karjääri tipus personalijuht.
„See tähendas pidevat inimestega suhtlemist, mis mulle sobib.“
Ka pensionile jäämine ei tähendanud talle koduseks jäämist. Galy võtab osa enamustest Saue sotsiaalkeskuse pakutavatest huvitegevustest eakatele.
Ta käib pensionäride võimlemises kaks korda nädalas, on kohviku-, laulu ja raamatuklubi liige. Ja võtab osa üritustest ka väljaspool Sauet. „Tuleb iseendale leida seda motivatsiooni, et kodust välja saada,“ seletab ta.
See võtab hästi kokku Galy hoiaku: motivatsioon ei pruugi ise tulla, seda tuleb otsida.
Mida öelda inimesele, kes kõhkleb?
Galy teab, et on inimesi, kes kardavad minna. Kardavad, et ei tunne kedagi, ei oska rääkida või ei sobi seltskonda. Tema arvates on just selliste inimeste märkamine väga oluline.
„See on väga kurb, kui keegi nii koju kinni jääb, aktiivsemad peaksid leidma selle mooduse, kuidas seda inimest kaasata.“
Galy rõhutab, et olenemata kahtlusest tasuks ikkagi välja minna ja seltsi otsida. Põhjus on lihtne: kodust välja tulemine parandab inimese elu. „Kindlasti inimene vananeb kiiremini kodus üksinda olles oma mõtetega,“ on Galy veendunud. Galy rõhutab, et lapsed ja lapselapsed on küll tähtsad, kuid suhtlus omavanustega annab midagi muud.
Mida aktiivne elu inimesele annab?
Galy sõnul on liikumine ja suhtlemine omavahel tihedalt seotud. Ta käib kaks korda nädalas pensionäride võimlemises ja ütleb, et see loob rütmi.„See pakub enesedistsipliini, sest tean, et pean sel päeval kell üheksa sinna noortekeskusesse võimlema minema. Siis panen vastavad riided selga ja suhtlen teiste inimestega ja sealt tagasi tulles on mul hoopis teised mõtted. Ja tervis on kindlasti parem,“ räägib ta.
Galy usub, et ka väike samm on oluline. „Kasvõi tulla jalutama, teha pooletunnine ring, siin Saue linnas on meil ilus Päikese puiestee, kus on võimalik istuda ja juttu ajada. Siin me vahel koguneme,“ räägib ta.
Millest võiks alustada inimene, kes tahab kodust rohkem välja tulla?
Galy esimene soovitus on väärikate ülikool. „See on kahtlemata kõige esimene soovitus, sest see ei nõua mitte mingit pingutust, toimub üks kord kuus ja viiakse-tuuakse,“ rääkis ta.
Tema sõnul annab see elule juurde nii teadmisi kui ka suhtlust. Teiseks soovitab ta tervisevõimlemist. Sinna võib minna ka siis, kui tervis ei ole enam päris endine. „Kui inimesel on mingi puue näiteks või midagi muud takistab liikumist, siis seda kõike arvestatakse, tulge ikka tervisevõimlemisse,“ kutsub Galy.
Kolmandaks nimetab ta Saue sotsiaalkeskuse huviringe: käsitöö, näitering, raamatuklubi ja muud kogukondlikud tegevused.
Galy sõnum eakatele on väga oluline: inimesel peab olema koht, kuhu minna. Ta julgustab märkama ka naabreid, tuttavaid ja inimesi, kes ise esimest sammu teha ei julge.
Autor: Paula Johanna Rõuk
Loomise kuupäev: 20.07.2026
