„Kõik räägivad, et asjad on pilves, aga pilv peab ka kuskil olema,“ võtab Greenergy Data Centersi esindaja Martin Rungi andmekeskuse sisu lihtsustatult kokku.
Pangakaardiga maksmine, terviseportaal, e-post, pilveteenused ja tehisarul põhinevad rakendused vajavad töötamiseks füüsilisi servereid ja muid seadmeid. Andmekeskus ongi koht, kus sellist tehnikat hoitakse ning varustatakse elektri, jahutuse ja sideühendusega. Hüüru keskuses pakub Greenergy Data Centers klientidele selleks turvalist ja töökindlat keskkonda.
Kümme aastat ideest töötava keskuseni
Hüüru andmekeskuse lugu ulatub 2016. aastasse, kui loodi MCF Group Estonia ning hakati otsima keskusele sobivat asukohta. Greenergy Data Centersi juriidiline isik loodi 2020. aastal, vahetult enne ehituse algust.
Rungi sõnul kaaluti keskuse asukohta valides ligikaudu sadat erinevat tingimust. Olulised olid muu hulgas elektrivarustus, sideühendused, kliima, kõrgus merepinnast ning kaugus riskiallikatest. Hüüru kasuks rääkis muu hulgas tugev elektri- ja sidetaristu.
Praegu töötab ettevõttes 15 inimest. Kusjuures kaks juhatuse liiget – andmekeskuse tegevjuht Kert Evert ja ettevõtte tehnikajuht Toomas Kell – on ka Saue valla elanikud. Lisaks annab keskus tööd turva-, hooldus-, energeetika-, jahutus-, ventilatsiooni- ja teiste valdkondade partneritele. Ettevõtte enda töötajad juhivad ja koordineerivad keskuse tööd, paljud spetsiifilised hooldustööd ostetakse partneritelt.
Greenergy nimi viitab ettevõtte sõnul põhimõttele kasutada ressursse võimalikult säästlikult. Keskuses kasutatakse rohelist energiat ja suurt tähelepanu pööratakse sellele, kui palju energiat kulub serverite kõrval näiteks jahutusele.
Eesti jahe ilm on andmekeskusele eelis
See, mida inimene võib pidada kehvaks suusailmaks, on andmekeskusele kasulik. Serverid toodavad töötades palju soojust ja vajavad seetõttu pidevalt jahutamist.
Eesti jahe kliima tähendab, et suure osa aastast saab jahutamiseks kasutada välisõhku ja energiamahukat mehaanilist jahutust läheb vaja suhteliselt harva. Ettevõtte hinnangul võimaldavad asukoht ja kasutatav tehnoloogia saavutada energiatõhususe, mille tõttu kulub kolm korda vähem ressursse kui teistes asukohtades.
Serveritest tekkiv soojus ei pea samuti tingimata raisku minema. Praegu kasutab Greenergy osa jääksoojusest oma hoone kütmiseks ja teiste tehniliste süsteemide tarbeks. Keskus on ehitatud nii, et soojust oleks võimalik anda ka väljapoole.
Rungi sõnul võiks tulevikus olla jääksoojuse kasutaja näiteks kaugküttesüsteem, sooja vee tootja, kasvuhoone, ujula või mõni muu läheduses paiknev suur soojustarbija. Selleks peab aga teine osapool rajama ühenduse andmekeskusega. Praegu pole jääksoojust veel sellises koguses tekkinud, et selle suuremahuline kasutamine oleks olnud päevakorral, kuid klientide arvu ja teenusemahtude kasvades muutub küsimus järjest aktuaalsemaks.
Hüürusse kavandatakse Baltikumi esimest suuremahulist tehisarutehast
Greenergy lähiaastate plaanide üks tähelepanuväärsemaid osi on niinimetatud tehisarutehas.
Nimetus võib olla eksitav, sest tegemist ei ole tehasega tavapärases tähenduses. Korstnaid ega tootmisliine seal ei ole. Sisuliselt on tegemist väga suure arvutusvõimsusega andmekeskusega, kus kümned tuhanded graafikaprotsessorid ehk GPU-d teevad korraga arvutusi, mida kasutatakse näiteks suurte keelemudelite ja teiste tehisarul põhinevate teenuste loomiseks.
Rungi selgituse järgi eristab tehisarutehast tavalisest serverikeskkonnast eelkõige mastaap. „Ta on ikkagi andmekeskus, lihtsalt mastaabilt suurem,“ selgitab ta. Tehisarutehase puhul võib jutt käia kümnetest tuhandetest kiipidest, veel suuremate niinimetatud tehisaru gigatehaste puhul juba enam kui 100 000 kiibist.
Inimmõõtmesse panduna tähendaks näiteks 10 000 kiibiga tehisarutehas Rungi sõnul juba nii suurt arvutusvõimsust, et see suudaks katta kogu Eesti praeguse tehisaru kasutuse vajaduse. Ehk lihtsustatult: kõiki päringuid, mida Eesti inimesed ja ettevõtted praegu eri tehisaruteenustele esitavad, saaks töödelda Hüürus ning arvutusvõimsust jääks veel ülegi.
Hüüru keskuses ehitatakse nüüd välja just selliste suure arvutusvõimsusega klientide teenindamiseks sobivat pinda. Kui keskuse esimene etapp oli suunatud rohkem tavapärastele kohalikele klientidele, siis järgmine samm on rahvusvaheliste tehisaru- ja pilveteenuste pakkujate teenindamine.
Ligi 100 miljonit eurot läheb olemasoleva keskuse laiendamisse
Praegu investeeriti Hüüru ligi 100 miljonit eurot. Selle raha eest tehakse peamiselt olemasoleva hoone siseseid ehitustöid, rajatakse klientide seadmetele vajalikku elektritaristut ning suurendatakse jahutusvõimekust.
Kuigi 100 miljonit, mis ka mujal meedias on läbi käinud, on kõlav number, siis ei sisalda see summa klientide endi servereid ega muud arvutustehnikat. Rungi sõnul võib keskusesse paigutatava klientide riistvara väärtus tulevikus ulatuda miljarditesse eurodesse. Sellega koos saaks tulevikus Hüüru andmekeskusest Eesti kõige kallim maja.
See on andmekeskuse süda: seadmekappides asuvad klientide serverid, võrguseadmed ja muu IT-tehnika. Foto: Tõnu Tunnel
Praegused ehitustööd peaksid kestma novembrini. Uus võimekus saab tööle hakata siis, kui klientide serverid ja muu tehnika on paigaldatud ning ühendatud.
Ettevõtte enda töötajate arv kasvab samuti, kuid andmekeskus ei ole olemuselt väga tööjõumahukas ettevõte. Rungi hinnangul võib pikemas perspektiivis lisanduda kümneid otseseid töökohti. Lisaks kasvab vajadus partnerite järele, kes hooldavad nii andmekeskuse enda kui ka klientide seadmeid.
Andmekeskuses on turvalisus sama oluline kui elekter ja jahutus. Foto: Tõnu Tunnel
Andmekeskuses ei pääse igale poole isegi inimene, kellel on hoonesse sisenemise õigus. Keskus on jagatud eraldi turvatsoonideks ning ligipääs sõltub sellest, millistes ruumides inimesel on vaja oma töö tõttu viibida. Foto: Tõnu Tunnel
Ühe hoone asemel võib tulevikus olla kolm
raegune investeering ei pruugi jääda Hüüru keskuse viimaseks suuremaks sammuks.
Esialgne plaan oli olemasolev hoone kümnendi lõpuks täita ning alles seejärel hakata mõtlema järgmise hoone ehitamisele. Rahvusvaheline nõudlus on aga Rungi sõnul kasvanud oodatust kiiremini.
„Järgmise hoone ehitamise teoreetiline vajadus võib tulla juba järgmisel aastal,“ ütleb Rungi. Tema sõnul on Eesti kohalik turg suhteliselt väike, kuid rahvusvaheliste klientide huvi suur.
Praegune hoone on üks kolmest samale kinnistule kavandatud hoonest. Ettevõtte sõnul on kaks järgmist hoonet varasema projekti raames juba kavandatud, kuid veel lihtsalt välja ehitamata. Praegu uut hoonet veel ei ehitata, kuid ettevõte on ametlikult alustanud tegevusi täiendava ressursi ja hoonete rajamiseks.
Elektrivõimsuse soov on praegusest märksa suurem
Laienemise mõõtkavast annab aimu ka elektrivõrgu liitumisvõimsus.
Praeguse keskuse võimsus on 31,5 megavatti. Ettevõte on esitanud Eleringile taotluse suurendada liitumisvõimsust 200 megavatini. Rungi sõnul ei tähenda liitumisvõimsus siiski sama, mis tegelik elektritarbimine, ka koduse elektriliitumise maksimaalne võimsus ei tähenda, et majapidamine seda kogu aeg kasutaks.
Intervjuus kirjeldas Rungi veelgi pikemat perspektiivi, mille järgi võimaldaks kinnistu tulevikus arendada keskust märksa suuremas mahus. Tegelik kasv sõltub aga klientide nõudlusest ning sellest, milline elektrivõimsus kasutusele võetakse.
Elektritarbimise kasv on üks küsimusi, mille üle andmekeskuste puhul kõige rohkem vaieldakse. Rungi rõhutab, et elektrit ei kasutata keskuses lihtsalt hoone käigus hoidmiseks – suurem osa energiast läheb klientide serveritele, mis toodavad digiteenuseid ja teevad arvutusi.
Eesmärk on tuua Hüüru rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted
Greenergy soovib järgmises arenguetapis jõuda senisest enam rahvusvaheliste klientideni. On teada ka tehisarutehase esimene suurklient. Hollandi pilveettevõte Nebius, kelle klientide hulka kuuluvad näiteks Microsoft ja Meta.
Rungi sõnul räägitakse erinevate suurte pilve- ja tehisaruteenuste pakkujatega. Andmekeskuse jaoks on oluline, et tegevus ei sõltuks ühest suurest kliendist. Ka rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted hajutavad tavaliselt oma serverid mitmesse asukohta, et vähendada riske. Greenergy soovib samal põhjusel teenindada mitut suuremat klienti.
Rahvusvahelisel turul konkureerimiseks peab keskus vastama rangetele nõuetele. Hüüru keskusel on EN 50600 sertifikaat. Rungi sõnul asetab see keskuse suhteliselt väikesesse Euroopa andmekeskuste ringi ning annab klientidele sõltumatu kinnituse, et keskust käitatakse kokkulepitud standardite järgi.
Hüüru andmekeskuse tööd jälgitakse ööpäev läbi. Juhtimiskeskusest hoitakse silma peal hoone tehnosüsteemidel, elektrivarustusel, jahutusel ja turvalisusel, et klientide seadmed saaksid töötada katkestusteta. Foto: Tõnu Tunnel
Mida tähendab laienemine ümbruskonnale?
Suurema keskuse rajamine tähendab paratamatult ka mõju lähiümbrusele. Ehituse ajal suureneb liiklus ja ehitusmüra. Ettevõtte hinnangul on keskuse tavapärase töö mõju pärast ehituse lõppu võrreldav pigem moodsa kontorihoone kui tavapärase tööstusega.
Müra võivad tekitada näiteks hooldustööd ja generaatorite testimine. Generaatoreid kontrollitakse regulaarselt, et need oleksid elektrikatkestuse korral valmis tööle hakkama. Rungi sõnul kestavad sellised testid minuteid, mitte tunde.
Ettevõte tunnistab samas, et keskuse edasise laienemise korral kasvab ka kohaliku kogukonna huvi. Rungi peab seetõttu oluliseks, et enne järgmisi suuremaid samme tutvustatakse plaane ka kohalikele elanikele.
Ettevõte on valmis kohalikke elanikke ka andmekeskuses vastu võtma ja näitama, kuidas keskus töötab. Rungi sõnul tekivad paljud andmekeskustega seotud hirmud sellest, et inimesed ei tea, mis suure ja kinnise hoone sees toimub.
Praegu on Greenergy Data Centers üleminekuetapis. Esimene ülesanne oli tõestada, et Eestis ja Saue vallas on võimalik ehitada rahvusvahelistele nõuetele vastav andmekeskus. Nüüd ehitatakse olemasolevat keskust välja suuremate rahvusvaheliste ja tehisaruvaldkonna klientide jaoks. Järgmine samm võib olla juba teine hoone. Kui kiiresti selleni jõutakse, sõltub klientidest ja rahvusvahelise andmekeskuste turu arengust.
Autor: Paula Johanna Rõuk
Loomise kuupäev: 17.09.2026
