Juuni ohuteavituse test: võta kolm minutit, et olla kriisiks valmis

Ohuteavituse test toimub juba tuttaval viisil. Ennelõunal saadetakse SMS‑teavitus ajavahemikus 15.00–15.10 toimuva testi kohta. Testi käigus käivitatakse suuremates asulates sireenid, saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduse kaudu ning kuvatakse ribatekst ERRi kanalites.

Testiga samal nädalal harjutavad enam kui 130 riigiasutust, omavalitsust, ettevõtet ja kodanikuühendust laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse suurõppusel ILVES 2026 kriisiolukordades tegutsemist. Õppusel osalevad organisatsioonid harjutavad ohuteavitussüsteemi testi ajal ka varjumist.

Kriisivalmidus ei tähenda üksnes varjumist, kuid arvestades viimase kuu jooksul meie õhuruumi eksinud ründedroonidega seotud ohtu, on ka see oluline läbi mõelda. Aga kriisivalmidus tähendab ka oskust hakkama saada elektri-, vee-, kütte- või sidekatkestuse ajal, oskust aidata lähedasi ja valmisolekut vajadusel kiiresti kodust lahkuda. 

Oled kriisiks paremini valmis, kui järgmised küsimused on läbi mõeldud. 

• Kuidas saame hakkama, kui mingil põhjusel pole pikemat aega joogivett? Kolme aasta eest tabas Kuressaare veevärki reostus ja üle nädala polnud võimalik kasutada joogivett. Kuidas sellises olukorras valmistada süüa, pesta käsi või kasutada tualetti? Kuidas transportida koju vett mujalt?

• Kas kodus on piisavalt toiduvarusid, et vajadusel nädal aega hakkama saada? Äkki on kõik juba olemas, aga kuidas näiteks toitu valmistada, kui elektrit pole? 

• Kuidas saame infot, kui mobiilside või internet ei tööta? Autoraadiost, patareiga raadiost?

• Paratamatult tähendab kriisiks valmisolek seda, et tuleb pere ja lähedastega läbi arutada ning plaanida, kuidas saada hakkama, kui suurõnnetus või äärmisel juhul sõjaline oht sunniks kodust lahkuma. 

• ·   Kasulik on arutada ka seda, kuidas varjuda olukorras, kus läheduses on tegelik plahvatusoht või antakse ametlik varjumissuunis. Oluline on mõista, et oht ei pea olema tingimata sõjaline. Varjumisvajadus võib tekkida ka suurõnnetuse korral, näiteks ohtliku veosega seotud plahvatusohu tõttu, mis nõuab kiiret siseruumidesse varjumist.

• Kas pere oskab käituda, kui tuleb käitumissuunis EE-ALARMist? Kas lapsed oskavad telefonist SMS‑teavituse üles leida ja selle sisust aru saada?

• Kas varjumishoiatuse saamisel teatakse, kuhu minna kodus või koduteel? Kas lapsed teavad kahe seina reeglit ehk oskavad liikuda akendest eemale kohta, kus välisõhu vahele jääb vähemalt kaks seina?

• Kas oled tõmmanud alla Eesti äpi või „Ole Valmis!“ mobiilirakenduse ja seadistanud selle ohuteavitusi edastama?

Detailsemad juhised pere, kodu, korteriühistu või töökoha kriisivalmiduse parandamiseks leiab veebilehelt www.olevalmis.ee ja „Ole Valmis!“ mobiilirakendusest.

Mais lisandus olevalmis.ee lehele ka elanikkonnakaitse e-koolitus, kust saab muu hulgas teadmisi esmaabi, psühholoogilise esmaabi ja kogukonna kriisivalmiduse kohta.

Ohuteavituse testid on tulnud, et jääda. Järgmine üleriigiline ohuteavituse test toimub kolmapäeval, 14. oktoobril ja langeb kokku elanikkonnakaitse kuuga. See annab hea võimaluse rääkida testipäeval kriisivalmidusest ka koolides ja haridusasutustes.