Mõlema kunstniku loominguga saab praegu Saue vallas ka tutvuda. Lev Vassiljevi näitus on avatud Riisipere kultuurimajas kuni 31. oktoobrini ja Maret Olveti tööd on väljas Saue vallamaja fuajees augusti lõpuni.
Kangro jaoks ei ole tegemist pelgalt kunstikoguga, vaid väga isikliku perekonnapärandiga. Mõlemad kunstnikud olid tema vanavanemad ning suure osa lapsepõlvest elasid nad samas korteris.
„Kunstnikena olid nad tulihingelised loojad, kes elasid suure pühendumuse ja kirega läbi kunsti,“ meenutab Kangro.
Loominguliselt olid Vassiljev ja Olvet tema sõnul üsna erinevad, kuid just sellega täiendasid nad teineteist. Lev Vassiljev oli kunstiinstituudis õppinud skulptuuri, kuid tema loomingus said oluliseks eelkõige maal ja graafika. Tema käekiri oli romantilisem ja pehmem ning loomingus domineerisid tempera- ja akvarellilaadsed maalid. Maret Olvet lõpetas raamatuillustraatori suuna ning oli eelkõige graafik, kelle loomingut iseloomustasid täpsed abstraktsed vormid ja suuremõõtmelised graafikaseeriad.
Kogu korrastamine on lõputu töö
Mõlemad kunstnikud töötasid aktiivselt aastakümneid. Igal aastal valmis uusi teoseid nii grupi- kui ka isikunäitustele ja seetõttu jäi neist maha väga mahukas loominguline pärand.
Praegu paikneb kunstikogu Riisiperes erakoguna. Selle korrastamine tähendab teoste sorteerimist, süstematiseerimist ja taustalugude uurimist. Aeg-ajalt tuleb tööde vahelt välja ka kirju või muid materjale, mis aitavad kunstnike mõttemaailma paremini mõista.
Suurem korrastamistöö algas pärast kunstnike surma, kui kogu tuli ümber paigutada. Maret Olveti loominguga tegeles Kangro põhjalikumalt ka oma magistritöös, kus uuris kunstniku loometeed ja olulisemaid teemasid. Lev Vassiljevi tööde süstematiseerimine jätkub siiani.
„Sellist pärandit tervikuna on keeruline tutvustada. Vastutus on mitmetahuline, sest ühest küljest on tegemist Eesti kunstilukku kuuluva loominguga, teisalt aga meie perekonna pärandiga,“ ütleb Kangro.
Tema sõnul on mõlemad kunstnikud küll Eesti kunstimaastikul aastakümneid aktiivselt tegutsenud, kuid laiemale publikule pigem vähe tuntud. Seetõttu peab ta oluliseks nende loomingu uuesti nähtavaks tegemist.
Lev Vassiljev ja Maret Olvet koos tütre. tütretütre ja nende kaaslastega. Kunstnikute türtar ja lapselaps on jäänud nende kogu haldajateks ja korrastajateks.
Riisiperes saab näha Vassiljevi loomingu laiemat läbilõiget
Lev Vassiljevi praeguse näituse puhul mängis olulist rolli Riisipere kultuurimaja avar näitusepind. See võimaldas välja panna rohkem ja suuremõõtmelisemaid töid, kui tavapärases galeriis võimalik oleks.
Näitus annab läbilõike kunstnikule olulistest teemadest ja motiividest. Vaataja leiab sealt maastikke, portreesid, mütoloogiast ja kirjandusest inspireeritud töid ning ka akte.
Kangro sõnul ei ole kunstiteose puhul oluline ainult see, mida on kujutatud, vaid ka see, kuidas kunstnik on oma mõtte teoseks vorminud.
„Kunsti vaatamine on väga isiklik ja seotud iga vaataja tajuvälja ning varasemate kogemustega. Seda näitust tasub pigem ise tunnetada ja tajuda.“
Kunstikogus on palju sellist, mida pole aastakümneid nähtud
Vassiljevi loomingus on lisaks maalidele ka graafikat, portreesid, linna- ja loodusvaateid, abstraktseid töid ning mütoloogiast ja kirjandusest inspireeritud teoseid.
Maret Olveti pärand on veel mitmekesisem. Lisaks graafikale kuuluvad kogusse plakatid, eksliibrised, rinnamärgid, ümbrikumargid, firmalogod ning kunstniku kujundatud ja illustreeritud raamatud.
Mõlemad kunstnikud tegelesid aktiivselt ka eksliibriste ehk raamatuomaniku märkide loomisega ning sageli tegid nad neid koos. Nad olid Soome eksliibriseklubi auliikmed ja said omal ajal palju tellimusi just Soomest. Samuti illustreerisid ja kujundasid mõlemad raamatuid – Moskvas elades sealsele kirjastusele ning hiljem mitmele Eesti kirjastusele. Ka nende illustreeritud ja kujundatud raamatuid on perekond kogus säilitanud.
Mõlema kunstniku loomingus leidub teoseid, mida avalikkus pole näinud aastakümneid.
Osa teoseid on võimalik ka osta
Kogu ei ole mõeldud üksnes säilitamiseks. Osa Lev Vassiljevi ja Maret Olveti teoseid on müügil Eesti kunsti veebikeskkonnas Noba ning valmimas on ka eraldi koduleht. Jooksvat infot jagab Kangro Instagrami kontol @Rkangro.moart.
Millised tööd jäävad perekonnale ja millised võivad jõuda uue omaniku juurde, sõltub teosest. Graafikat valmistatakse enamasti mitmes eksemplaris ning sellisel juhul jääb vähemalt üks tõmmis perekonna kogusse. Maalid on aga ainulaadsed ning nende puhul tehakse otsus iga teose kohta eraldi.
Sihiks 2030. aasta suur ülevaatenäitus
Vassiljevi ja Olveti loomingut soovitakse ka edaspidi näitustel tutvustada. Maret Olveti tööd olid enne Riisiperes ning on nüüd väljas Saue vallamajas. Sinna jõuavad edaspidi ka Lev Vassiljevi teosed.
Kõige suurem plaan ulatub aga 2030. aastasse, mil möödub mõlema kunstniku sünnist 100 aastat. Selleks ajaks soovitakse korraldada mõnes suuremas muuseumis põhjalik ülevaatenäitus ning anda välja monograafia.
„Peamine soov on, et nende kunstipärand oleks väärikalt hoitud ning esitleks kahe olulise Eesti kunstniku panust meie kunstiajalukku,“ ütleb Kangro.
Autor: Paula Johanna Rõuk
Loomise kuupäev: 17.09.2026
