Saue vallavalitsus tänab vabatahtlikke talgujuhte ja kõiki, kes võtsid vaevaks tulla ühiskorjele: Hüüru külas Arnold Õispuu, Saue Tammikus Kadri Johanson, Turba alevikus Peedo Kessel, Valingu külas Triin Koppel, Vanamõisa külas Pirjo Spuul ja Eero Kaljuste, Vatsla külas Eili Kukumägi.
Osalejaid oli talgupuntkides erinevalt, 5-25 inimest. Samuti oli ka „saak“ igal pool erinev, kuid rõõm oli tõdeda, et osavõtt oli kolme aasta suurim. Kahjuks on ka nälkjate levik laienenud, kuid sellega seoses tõusnud ka teadlikkus kahjuritest. Korjama tulid nii noored kui vanad, lähemalt ja kaugemalt. Rõõm oli tõdeda, et osa võttis mitmeid lastega peresid, kes peresiseselt võistlesid, kes korjab kokku enim nälkjaid. Oli ka juhuslikke möödujaid, kes esmalt vaid piilusid, kuid siis otsustasid talgujuhi käest kummikindad ja kilekoti võtta ning tõid jalutuskäigult tagasi kotitäie kahjureid.
Lausmürgitamine ei ole lahendus
Võõrnälkjate lausmürgitamist vallavalitsus ei toeta, sest pole teada selle pikaajaline mõju looduskeskkonnale tervikuna ning toiduahela kõrgematele lülidele. Keemiliste preparaatide ulatuslik kasutamine võib küll ajutiselt vähendada tigude arvukust, kuid teadlased hoiatavad, et mürkide mõju ökosüsteemile on raske prognoosida. Mürgid ei hävita vaid võõrnälkjaid, vaid võivad ohustada ka kasulikke mullaseeni, vihmausse ja teisi mullaelustiku liikmeid, sh Eestile omaseid limuseid, kes on eluliselt vajalikud mulla viljakuse hoidmisel. Samuti võivad mürgid sattuda lindude, siilide ja konnade kaudu toiduahelasse ning mõjutada negatiivselt just neid looduslikke vaenlasi, kes aitaksid nälkjate arvukust loomulikul viisil kontrollida. Seetõttu on ohutum ja loodussõbralikum meetod käsitsi korje, mis vähendab otseselt invasiivsete isendite arvu ilma keskkonda kahjustamata.
Asumitesse, kust on vallavalitsusele tulnud teateid võõrnälkjate ulatuslikust levikust, paigaldame peagi kogumiskonteinerid. Samuti võib hukatud nälkjaid matta umbes põlvesügavusse auku aianurgas.
Hispaania teetigu ja mustpea nälkjad on laialt levinud üle terve Eesti. Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest. Levik toimub enamasti inimese kaasabil. Ohtlikuks "transpordivahendiks" on ilutaimede kaubandus, mullavedu, lillepotid, kasutatud taimesubstraat ja aiajäätmete liigutamine. Ka lihtsalt ühelt aiamaalt teisele viidud muld või taimed võivad kanda endaga kaasa tigude mune.
Anna teost teada
Anna meile julgelt teada, kui sinu piirkonnas levib ohtralt invasiivseid võõrliike: märgi need „Anna teada“ äpis või keskkonnaameti koostatud võõrnälkjate leiukohtade kaardil.
Loomise kuupäev: 30.09.2025
