Laagri Taadid 10 – terve dekaad seeniormeeste seltsielu

Kui üks meesteklubi on kümme aastat stabiilselt koos käinud, siis see väärib tähistamist küll. Laagri Taadid tegidki oma juubeli puhul kultuurimajas korraliku peo ja seda sümboolselt kuupäeval 10.10. Kümnendi jagu tegemisi on mehed talletanud ka 30-minutilise filmi sisse, mis algab pealiku pöördumisega: “Püüame siin tõestada, et vana mees ei ole olend, kes kükitab kodus, ei huvitu millestki ega viitsi midagi teha”.

Mehed ja naised on suts erinevad, eks. Juba liivakastis, aga hiljem elus ka. Seeniormehed näiteks osalevad üsna vähe sotsiaalses elus, eriti peale seda, kui töine karjäär seljataga, ka lesepõlv võib mehe passiivsuselainesse mässida.

Naised on ses osas teistmoodi. Neid klubisid ja huviringe, kus kuldses eas prouad heegeldavad, maailma asju arutavad, seeniortantsu tantsivad on tublist enam kui samasuguseid meeste omasid. Isegi Saue vallas on suhe umbes üks kümnele. Sellepärast sellest ühest tasubki rääkida. Ja muidugi sellepärast ka, et see üks sai äsja kümneaastaseks.

Kirju ja uudishimulik seltskond

Nimi Laagri Taadid võib olla mõnevõrra eksitavgi. Sõna “taat” toob ju silme ette sellise hallipäise, kortsulise näoga eakama mehe, villane kampsun seljas, pilk elukogenud. Juubelipeole Laagri kultuurikeskusesse kogunenud seltskond oli aga sootuks teistsugune: ülikonnad seljas, siidrätid rinnataskus, lipsud ees ja samm kerge. Ühel säras lausa edev smaragdroheline öökullipross pintsaku revääril ning jalas olid punased sametkingad. Nii mõnegi mehe pilgus oli rohkem poisikest kui taati.

Kaasas olid prouad, mõnel laps või lapselapski. Laudadel linad ja kiluvõileivad ning kringel. Ehe vanakooli pidu.

Aga moodsa aja vaimus on taadid oma kümne aasta tegemised jäädvustanud filmile – täiesti ise filmitud ja monteeritud, subtiitrid all ja puha! Intervjuud, väljasõidud, koosviibimised – kõik oma käega (täpsemini klubiliikme Arvo Kassini omaga) tehtud. Oskajad mehed ikkagi.

Taustalt on see seltskond kirju. Pealik Mati Tartu on elektriinsener ja endine vallavanem, seltskonnas on ka ehitusinsener, õppejõud, põllumees, pagar, endine volikogu liige, iseõppinud filmimees jne. Eks sellepärast on nad ka oma klubi tegevuses olnud silmaringi laiendamise peal väljas.

Jäljed üle valla ja kaugemalgi

Klubi tegutsemise algus oli suureline – külas käis emeriitprofessor Ülo Vooglaid, hiljem maailmarändurid Pruulid. On käidud riigikogus härra Ratasele nõu andmas, kohvitatud vallajuhtidega, tutvutud Anija mõisa ja Põltsamaa lossiga, flamenkot tantsitud, sepikojas naelu taotud, paadimatkal kala püütud ning maanteemuuseumis teede ajalugu uuritud.

Saue vallale on tiir peale tehtud. Niine-Lepiku, Endla, Kadarbiku ja Saidafarmi talud, Balsnacki krõpsutehas, Voore mõis, valla kultuuri- ja külakeskused, Laitse Rallypark, Tagametsa Loovusmaja – kõikjal on taatide jäljed maas. Võib vist lahjat mürki võtta, et pooled poole nooremad vallakodanikudki pole näinud pooltki sellest, mida nemad.

Hirmsasti tahaks taadid veel kuidagi ühiskonnale kasulikud olla. Nad on värvinud lasteaia planku, korraldanud Laagri emandate klubile naistepäevapidustusi, teinud talvepuid abivajajatele ning korraldanud ka üksteise kodudes talguid.

Ja muidugi legendaarsed tantsuõhtud, mida taadid kolm sügist järjest Laagri kultuurikeskuses korraldasid. Rahvas ei mahtunud napilt ära ja puhvetikassa oli korralik.

Lobisemine hoiab elu sees

Pealik Mati ütleb, et vanad mehed on muidugi ka taltsutamatu lobisemishimuga. Nii kogunevad nad sageli täitsa niisama jutustama ja möödunud aegu meenutades nostalgitsema. Poliitikat küll välditakse, aga kui jutuks tuleb, siis kirglikult.

„Siin on hea kuulata, kas ainult mina saan valesti aru maailma asjadest või olemegi meie teistsugused,“ muigab 82-aastane Ants Tulp, klubi värskeim liige. „Selles seltskonnas viibimine on mind palju arendanud ja elus hoidnud,“ lisab 85-aastane Ants Meltsas. „Mehed tulevad kodust välja, see on tähtis. Ja huvitavaid üritusi on meil ka. Näiteks meeldis mulle kepikõnni tund – avastasin, et mul on liikumist väga vaja ja ostsingi pärast seda endale käimiskepid,“ räägib 89-aastane Tavi Nirk, klubi väärikaimas eas liige.

Muidugi on Laagri Taadid selle dekaadi jooksul veidi kulunud ka. Mõni on üle elanud insuldi, mõni leseks jäänud, mõned on ise läinud taevaste taatide juurde ära. Aga on ka uusi liitujaid. Noorim on täna 77 ja vanim 89.

Aga selle arvamuse, et üks keskmine taat istub kühmus seljaga kodus, on kuss ja püsib omaette, kummutavad Laagri Taadid sajaga. „Meil on kõik hästi. Palju pole ju enam jäänud,“ resümeerib Mati Tartu sitikmusta huumoriga. Seda, muide, on neile kõikidele kulbiga antud.

Järelkasvu ootavad Laagri Taadid ka, klubiga liitumise soovist palutakse anda teada e-postil [email protected].

Autor: Anne-Ly Sumre

Loomise kuupäev: 29.10.2025

open graph image