Mida teha, kui sinu hoovi ilmub kärntõves rebane?

Viimasel kuul on Saue linnas ja selle ümbruses sagenenud teated kärntõves rebastest. Need loomad võivad kujutada ohtu nii lemmikloomadele kui ka inimestele. Üks haige rebane on juba kinni püütud, kuid teadaolevalt liigub linnas veel kärntõvega nakatunud loomi. Oluline on teada, kuidas igaüks saab ennast haiguse eest kaitsta.

Kärntõbi on ohtlik ja kergesti leviv haigus

Kärntõbi ehk sarkoptoos on nahahaigus, mida põhjustab parasiit süüdiklest. Haigusele on iseloomulikud villid, koorikud ja karvade väljalangemine. Haige rebane näeb sageli välja nälginud ja räbal – tal on paljad nahalaigud, saba näib rootsuna ja silmad võivad olla pilukil. Kärntõve levik ei piirdu ainult rebastega – nakatuda võivad ka kährikkoerad, ilvesed, hundid ja kahjuks ka meie kodused koerad ja kassid.

Jäägriabi OÜ juht Marko Olop ütles, et nad on kinni püüdnud haige rebase Pärnasalu 38 ja Tule 24b piirkonnas, kuid haiguse levikut tuleb hoolega jälgida. Õnneks on teada, et lähikonnas elav rebasepere tundub hetkel terve – noored rebased pole veel haigustunnuseid näidanud.

Mida teha, kui näed kärntõves rebast?

Kõige olulisem on ise mitte loomaga kokku puutuda. Kärntõbi võib edasi kanduda ka inimestele, kuigi väga harva. Väldi igasugust kontakti rebastega ning ära toida ega paku neile peavarju. Kui näed haiget looma, teavita kindlasti kohaliku omavalitsuse heakorraspetsialisti Marju Norvikut või võta ühendust Jäägriabi OÜ-ga ([email protected], telefon 502 1145). Nemad saavad telefoni teel nõustada ja vajadusel looma kinni püüda.

Eesti jahimeeste selts soovitab rebaste eemalhoidmiseks mitmeid lihtsaid samme

  • Eemalda toiduallikad – hoia prügikastid, kompostihunnikud ja lemmikloomade toit suletuna ja kättesaamatuna.

  • Hoolda oma aeda – väldi tihedaid põõsastikke ja vanu kuure, mis võivad pakkuda pesakohta.
     
  • Sulge ligipääsud – kontrolli kuure ja maju, et rebased ei pääseks nende alla pesa tegema.
     
  • Kasuta lõhnu – äädika või tsitruseliste lõhnad võivad aidata rebaseid eemale peletada.
  • Ära toida ega harjuta metsloomi inimese lähedusega.

Kuigi võib tunduda, et näljane või haige loom vajab abi, ei tohiks teda kunagi toita. Inimestega harjunud loom muutub julgemaks ja hakkab sagedamini aedu külastama.

Foto: Eesti Jahimeeste Selts

Loomise kuupäev: 01.07.2025

open graph image