Saue on Eesti droonispordi häll

Saue HOBIzone’i drooniringis õpitakse lendamist, masinate ehitamist ja võistlemist. See ei ole ainult puldi liigutamine, vaid oskus mõista tehnoloogiat tervikuna. Paljud noored jõuavad siit edasi võistlusspordini, mõned ka rahvusvahelisele tasemele. Samas on ring avatud igas vanuses huvilistele – tihti tulevad trenni koos nii laps kui lapsevanem.

HOBIzone’i drooniringi tegemistest räägib droonitreener Janno Siimar.

Kuidas Saue drooniring alguse sai ja kui kaua see juba tegutseb?

HOBIzone on Sauel tegutsenud juba üksteist aastat. Droonidega hakkasime aktiivselt tegelema 2017.–2018. aasta paiku ning sellest ajast alates on droonid olnud meie klubilise tegevuse keskne osa.

Võime üsna enesekindlalt öelda, et olime Eesti droonispordi sünni juures. Kui mitte päris lapsevanem, siis vähemalt häll. Just siin hakkasid toimuma esimesed süsteemsemad treeningud, kogunes kogukond ja kasvasid välja sõitjad, kes viisid ala edasi ka võistlustasemele.

Eraldi drooniring tegutseb praegu kolmandat hooaega ning täna on meil kaks treeninggruppi. Lisaks drooniringile toimetab HOBIzone’is ka mudeliring, kus tegeletakse RC-autodega.

Mis on olnud noorte suurimad väljakutsed ja kuidas nad neist üle on saanud?

Alguses on suurim väljakutse kannatlikkus. Droon ei allu esimesel päeval ja ei peagi alluma. On kukkumisi, katkisi juppe ja hetki, kus tundub, et see on liiga keeruline.

Teine suur väljakutse on tehniline pool. Me ei lenda ainult valmiskujul ostetud tehnikaga. Oma suvised võistlusdroonid ehitame ise. See tähendab jootmist, seadistamist ja arusaamist, kuidas iga komponent töötab. Kui midagi ei tööta, tuleb probleem üles leida ja lahendada.

FPV-lennus peab samal ajal mõtlema ette ja reageerima kiiresti. See nõuab keskendumist ja järjepidevust.

Üle saadakse sellest samm-sammult. Alustame simulaatorist ja baasoskustest. Kui midagi läheb katki, parandame koos. Kui seadistus ei toimi, otsime põhjuse. Eksimine ei ole läbikukkumine, vaid osa protsessist.

Suurim areng tuleb sel hetkel, kui noor saab aru, et ta suudab ise oma drooni ehitada, parandada ja rajal kontrollida. Sealt tekib päris enesekindlus.

Mis on selle tegevuse eesmärk osalejate jaoks? Mis neid motiveerib?

Osalejate jaoks on see korraga nii sport kui tehnika. Ühel pool on kiirus, võistlusmoment ja adrenaliin. Teisel pool on arusaamine, et sa lendad millegagi, mille oled ise kokku pannud ja seadistanud. See annab hoopis teise tunde kui lihtsalt puldiga mängimine.

Motivatsioon tuleb arengust. Alguses püsid vaevu õhus, mõne kuu pärast suudad läbida juba rada puhtalt ja kiirelt. See nähtav areng hoiab inimesi kinni.

Paljusid motiveerib ka kogukond. Me ei tee seda üksi. Trennis aidatakse üksteist, jagatakse varuosi ja kogemusi. Tekib tiimitunne.

Ja ausalt, võistlusmoment loeb. Kui saad rajal kellegagi kõrvuti startida ja näed, et oled ise ehitatud drooniga konkurentsis, siis see paneb silma särama.

Kui kaugele on mõned teie osalejad võistlustel jõudnud?

Viimased kolm Eesti meistrivõistluste poodiumi on olnud HOBIzone’i klubiliikmete päralt. See näitab, et meie treeningmudel töötab ja järjepidevus annab tulemuse.

Kolm parimat kuuluvad Eesti koondisesse ehk Drone Racing Team Estoniasse. Nemad võistlevad rahvusvahelisel tasemel ning 2024. aasta sügisel esindasid Eestit ka maailmameistrivõistlustel Hiinas.

Individuaalsete saavutustega võib esile tuua Morten Siimari, kes on kahekordne Eesti meister, 2025. aasta MultiGP VRL maailmameister ning hoiab hetkel FAI e-droonide maailmakarikasarjas teist kohta.

Lisaks tuli meie klubist 2025. aasta rahvaliiga üldvõitja ning noorte meister.

Samas ei aja me taga ainult tippsporti. Meie jaoks on suur võit see, kui lendad täna natuke paremini kui eile.

Kas ringi tegevus on mõjutanud osalejate tulevikuplaane?

Jah, on küll. Droonidega tegelemine ei ole ainult lendamine. See on elektroonika, programmeerimine, mehaanika ja probleemide lahendamine päris olukorras.

Mitmed noored on hakanud rohkem huvi tundma inseneeria, IT ja tehniliste erialade vastu. Kui oled ise drooni ehitanud, seadistanud ja võistluskorda viinud, siis saad aru, et tehnika ei ole abstraktne. See on käegakatsutav ja arusaadav.

Oluline on ka see, et nad õpivad vastutust. Kui midagi läheb katki, ei ole süüdi keegi teine. Sa otsid vea üles ja parandad. See mõtteviis kandub edasi ka kooli ja tööellu.

Me ei ütle kellelegi, et temast peab saama insener. Aga me anname kogemuse, mille pealt on lihtsam oma suunda valida.

Mis motiveerib juhendajaid ja korraldajaid seda ringi vedama?

Suurim motivatsioon on areng, mida näeme oma silmaga. Kui noor tuleb esimest korda trenni ja tema droon ei püsi õhus, aga mõne kuu pärast lendab rajal enesekindlalt ja ehitab ise oma drooni, siis see on päris tulemus.

Teine oluline osa on kogukond. Droonisport on Eestis veel noor ala ja selle kasv sõltub meist endist. Kui me ise seda ei arenda, ei tee seda keegi teine.

Meid motiveerib ka see, et see ei ole lihtsalt hobi, vaid oskuste edasiandmine. Õpetame tehnilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja vastutust. Need on asjad, mis jäävad alles ka siis, kui droon ühel päeval enam ei lenda.

Ja ausalt, meile endale meeldib see ala. Kui juhendaja silm ei sära, ei sära ka noorel.

Nagu aru saan, siis ei ole see ring mõeldud ainult noortele, vaid igas vanuses inimestele.

Meile tullakse väga erineva taustaga. On tehnikahuvilisi noori, kes on juba midagi jootnud ja lahti võtnud, ning neid, kes pole drooni varem käes hoidnud.

Vanuseliselt on põhituumik kooliealised noored, kuid see ei ole ainult noortering. Meie juures on üsna tavaline, et trenni tuleb laps koos lapsevanemaga. Tandemi süsteem töötab hästi. Õpitakse koos, ehitatakse koos ja vahel minnakse ka rajal omavahel mõõtu võtma.

Samas on tõsi, et noortel on areng sageli kiirem. Ei ole juhus, et nii Eesti kui ka maailma paremik on reeglina 16–20 aasta vanused.

Aga sport ei ole ainult tippsport. Kõik ei pea jõudma koondisesse. Droonisport pakub väljakutset ja arenguvõimalusi igas vanuses.

Millist nõu annaksite noorele, kes kaalub droonidega alustamist?

Alusta julgelt, aga alusta targalt. Ei pea kohe ostma kõige kallimat varustust. Tule trenni, proovi simulaatoris ja küsi küsimusi.

Ole valmis harjutama. Esimesed lennud ei ole ilusad. Tulevad kukkumised ja vead – see on normaalne. Kui suudad sellest üle olla ja edasi teha, tuleb areng kiiresti.

Õpi tehnika poolt ka, see on väga oluline. Kui saad aru, kuidas droon töötab, oled rajal palju kindlam. See ei ole ainult puldi liigutamine, see on süsteemi mõistmine.

Ja kõige olulisem – ära võrdle end kogu aeg teistega. Võrdle end iseenda eilse versiooniga. Kui täna lendad natuke paremini kui eile, oled õigel teel.

Kas drooniringi tegevus võiks laieneda ja tuua tulevikus midagi uut?

Kindlasti. Drooniring ise areneb pidevalt. Uusi huvilisi liitub iga kuu ning uuest õppeaastast avame taas kaks uut õppegruppi.

Ühe suurema arendusena arendame Eestis uut droonispordi eriala nimega droonijalka. See on Eestis täiesti uus ja ka maailmas alles kujunemisjärgus ala. Mõte on tuua droonivõistlusesse rohkem meeskonnamängu ja strateegiat.

Lisaks ringitööle teeme koolides koolitusi, aitame teistel klubidel ja huviringidel oma esimesi samme seada ning viime läbi koolitusi ka ettevõtetele. Meeskonnatöö ei pea alati tähendama koos kokkamist või seminariruumi harjutusi. Võib tulla ka üheskoos droonirajale.

Meie eesmärk on ala kasvatada laiemalt kui ainult ühe klubi sees. Kui droonisport Eestis kasvab, võidavad kõik.

Kui lugejad soovivad liituda või muul viisil kaasa lüüa, siis kuidas?

Saue on Eesti droonispordi häll. Tehnika ja adrenaliin on siinsete inimeste veres sama loomulikult nagu punased ja valged verelibled. Selle üle tasub uhke olla!

Kõige lihtsam viis on liituda HOBIzone’i klubiga ja tulla trenni. Uks on avatud nii noortele kui täiskasvanutele. Kes ei soovi ise rajale tulla, saab toetada ka toetajaliikmena. Oleme vabatahtlik, mittetulunduslik organisatsioon ja iga panus aitab ala edasi arendada. Liituda saab hobizone.org.
Kui droonijalka kõnetab, siis tasub end kirja panna droonijalka.ee kodulehel. See on uus ja põnev suund, kuhu ootame nii mängijaid kui ka huvilisi kaasa mõtlema.

Samuti tasub kaaluda tulla oma firma või sõpruskonnaga. Meeskonna arendamise töö ei pea alati toimuma seminariruumis või saunas. Õpime koos, mis on droonid, kuidas nad toimivad ja millest koosnevad, ning loomuliklut lendame ja mängime jalkat.
Ja kui tahad lihtsalt näha, millega tegeleme, tule võistlustele. Info leiab drooniliiga kodulehelt edrl.ee. Kõige parem pilt tekib kohapeal.

Vaata rohkem: hobizone.org
 
Autor: Paula Johanna Rõuk