Saue kooli ja Singapuri koolide koostöö lugu

Kui Saue kooli õpetajad 24/25. õa oktoobri vaheajal niiskes ekvatoriaalses Singapuris sealse haridussüsteemiga tutvudes koole külastasid, ei osanud keegi ette näha, et mõnest uuest tutvusest võib välja kasvada pikem koolidevaheline koostöö. Kohe peale Singapurist naasmist alustati ettevalmistusi õpilastevahelise e-kohtumiste korraldamiseks. 13.–14. märtsil toimusid esimesed e-kohtumised Saue kooli 8.d ja 9. klassi õpilaste ning Beatty Secondary School’i ja Singapuri Temasek Secondary School’i õpilaste vahel. Videosilla vahendusel said noored võimaluse üksteisega tutvuda ning alustada mitmekülgset kultuurivahetust.

Kuidas erineb Singapuri haridussüsteem meie omast?

Singapuris väärtustatakse tugevalt haridust kui ühiskonna alust. Haridustee on üles ehitatud selgete etappidega ja igaühes mängivad suurt rolli eksamitulemused. Juba 12-aastaselt tuleb teha esimene suur eksam, mis määrab, millisesse kooli õpilane pääseb. 16-aastaselt sooritatakse O-level eksam ning edukad saavad jätkata Junior College’is, mille lõpetamine avab tee ülikooli.
Õpetajaks saab vaid valitute paremik – kandideerijaid hinnatakse põhjalikult ning koolitusele eelneb poole aasta pikkune praktika koolis. Õpetajaamet on hinnatud, hästi tasustatud ning seotud missioonitundega.

Saue kooli õpetajad Sir Stamford Rafflesi kuju juures

Eliitkoolist kogukonnakoolini – sama haridussihi teenistuses

Koolikülastuste käigus tutvusid Saue kooli õpetajad Singapuri vanima ja mainekama kooli Raffles Institutioniga. See kool on 1823. aastal Sir Stamford Rafflesi eestvedamisel asutatud  eliitkool, kuhu pääsevad õppima ainult väga kõrgete õpitulemustega noored. Sealjuures ei määra kodune majanduslik taust rolli  – vähemkindlustatud perede lastel on samuti võimalik väga heade õpitulemustega eliitkooli õppima pääseda. Õppetöö kestab kuus aastat, mis lõpevad A-level eksamitega. Kooli silmapaistvaks väärtuseks loetakse liidriks kasvamist ja ühiskondlikku vastutust. Väga paljud riigi tipp-poliitikud, ministrid, arstid, teadlased ja ettevõtjad on just selle kooli vilistlased.

Seevastu Temasek Secondary School pakkus sooja vastuvõttu ja meenutas oma kogukondliku lähenemise poolest Saue kooli. Temasekis väärtustatakse õppimise kõrval ka isiklikku arengut ning õpilased osalevad aktiivselt ühiskondlikes tegevustes.
Mõlemas koolis on keskne väärtuspõhine kasvatus, loovus ja elukestev õpe. Olulise mulje jättis Singapuri riiklik täiskasvanuhariduse toetus, mis võimaldab kõigil kodanikel end täiendada töömaailma muutusteks.

Saue kooli õpetajad Sir Stamford Rafflesi kuju juures

Millised õpetamise põhimõtted kõnetasid Saue kooli õpetajaid?
Arusaam, et iga õpilane peab olema kaasatud ja saama oma hääle kuuldavaks teha – õppimine toimub õpilase aktiivse osalemise kaudu. Singapuris on õpetamine hästi struktureeritud ning usutakse, et iga õpilane suudab eesmärke saavutada, kui teda õigesti toetada. Õpetajatele pakutakse aastas vähemalt sada tundi täiendusõpet ning koolides töötavad spetsiaalsed nõustajad, kes ennetavad läbipõlemist.

Millised on õpilaste e-vahetusprogrammi tegevused?

8. ja 9. klasside e-vahetusprogrammis lõid õpilased videoid oma koolielust, kirjutasid vahetuspartneritele ning arutasid erinevaid teemasid alates kultuurist ja filmidest kuni küberturvalisuseni. Inglise keele kõrval arendati ka esinemis- ja eneseväljendusoskust.

Saue kooli 9. klassi õpilased Singapuri Temasek Secondary School´i õpilastega ühispildil

Mida noored teineteise kohta teada said?

Esimeste suhtluste käigus kerkisid esile mitmed üllatused, mis pakkusid noortele nii nalja kui ka uusi teadmisi. Singapuri õpilasi pani imestama, kui hilja algab koolipäev Eestis – kui nende tundide algus on juba 7.15 või 7.30 hommikul, siis Eesti õpilased alustavad päeva oluliselt hiljem. Samuti tekitas elevust Eesti saunakultuur ning aastaaegade vaheldumine. Talv ja lumi on paljude jaoks täiesti tundmatu kogemus, mille kogemisest unistavad paljud kohtumisel osalenud Singapuri õpilased.

Saue kooli õpilasi üllatas seevastu Singapuri koolide tugev side kultuuritraditsioonidega – näiteks on wushu ehk Hiina võitluskunst seal väga levinud huvitegevus. Huvitavaks peeti ka seda, et Singapuri koolides kõlab hommikuti hümn ja et õppetöö toimub inglise keeles, samal ajal kui igal õpilasel võib emakeeleks olla hoopis mõni muu Aasia keel (mandariini, malai või tamili keel). Sellised avastused aitasid mõista, kui mitmekesine võib olla elu ja haridus eri maailma nurkades.

Autorid: Kaija Peipin, Saue kooli loodusainete õpetaja ja Piret Ploom, Saue kooli õppejuht