Kotka lasteaia pere unistus oma kanalast ei ole olnud lihtne projekt, vaid lasteaia meeskonda liitev teekond, kus oma panuse andsid nii lapsed, vanemad kui lasteaia personal. "Mõtlesime, et teeme kohviku, aga sellel peab mingi eesmärk olema. Meie õpetajate soov oli luua kanala. Tähtis on see, et see ei oleks ainult minu asi, sest siis see ei toimi. Meil toimib ikka see, mis meeskond otsustab," rääkis lasteaia direktor Merle Toompark. Lapsed on kogu protsessi käigus olnud aktiivsed osalejad.
Mudilaste nõukogu arutas, mitu kana oleks paras ja otsustati, et neli on optimaalne arv. Lisaks on lapsed uurinud, kuidas kanadele sobivaid tingimusi luua ning isegi joonistanud plaane, kuidas tulevikus katta päikesepaneelide ja tuulegeneraatoritega kanala energiavajadusi. "Tahtsime, et seal oleks kestlikkuse õppetund ka sees. Laps harjub ära, et toidujäätmed anname kanadele. Laps ei mõtle selle peale, aga tema jaoks see muutub lihtsalt normaalseks," rääkis Toompark, kellel oli endal kanade pidamise kogemus olemas.
Kanalal on 18 sponsorit
Kanala loomine sai hoo sisse sponsorite toel. Õpetaja Moonika ja õppejuht Liisi aktiivsel tegutsemisel leiti kohvikule kaheksateist sponsorit, kes kõik kanala seina peal tänutahvlil on. Sponsorid panustasid erinevate toodetega, mis läksid kohvikus müüdavate toitude sisse või anti auhinnaks õnneloosis. Kollektiiv ja vanemad panustasid vabatahtlikult sellega, mis võimalik. Kuna paljud toiduasjad tulid sponsoritelt - Tere ja Farmi kohupiimad, toorjuustud, piim, värsked marjad kookide peale -, siis väga vähe tuli juurde osta.
Kohvikuga koguti peaaegu 3000 eurot ja kanade maja maksis 2500 eurot. Kui poes võivad vabapidamisel kanade munad päris kallid olla, siis kanade pidamine on väga väike kulu. "Kui juba ühe korra ostad maja ja tarvikud ära, siis jooksvalt ei ole seal suuri kulusid. Lapsevanemad ja meie enda töötajad toovad meile saepuru ja teravilja," rääkis direktor. Siiski kulub lisatoitu vähe, sest enamasti söövad kanad lasteaiast järelejäänud putru ja nad ei jõua sedagi ära süüa. Lisaks tuuakse kanadele maiuseks arbuusikoori või puuvilju.
Õpetab mõistma, kust toit tuleb
Lasteaia igapäevaellu on kanala sulandunud loomulikult. "Lapsed käivad kanu toitmas, mune korjamas ning loovad oma rühmadele toidujäätmete sorteerimissüsteeme. See on aidanud neil mõista, kust toit tuleb ja miks on oluline seda mõistlikult kasutada," selgitab õppealajuhataja Liis Kommer. Kanad on väga julged. Talvel elavad nad peamiselt soojustatud majas ja külmade ilmadega välja tulla ei taha, siis uudistavad lapsed kanu läbi akna.
Iga rühm hoolitseb kanade eest ühe nädala ning saab endale ka kõik munad, mis kanad selle aja sees munevad. Kotka lasteaias on kuus rühma, mis tähendab, et iga kuue nädala tagant saadakse kuni 28 muna. Eriti tore on mune korjata peale nädalavahetust, kui korraga võib pesas olla 8-12 muna. Munadest tehakse koos erinevaid toite, aga kuna neli kana munevad iga päev ühe muna, siis jääb neid ka arvestatav hulk üle. Need lähevad müüki, saadud tulu jällegi rühma eelarvesse millegi toreda ettevõtmiseks. Nii õpivad lapsed ka rahatarkust.
Munade rohkus paneb küpsetama
"Koogelmoogelit ei tohi teha, aga kooki küll," rääkis lasteaia direktor. Kuna lastel on munad tasuta käes, siis on hakanud rühmad rohkem küpsetama. Mune on ka lihtsalt keedetud ja sellest tehtud munaga võileiba. Viimati tegi Helde Tähe rühm ise pelmeene.
Kotka lasteaia kanalast on saanud enamat kui pelgalt paik, kus kanad elavad. See on elav õpikeskkond, mis kujundab laste maailmavaadet, arendab nende vastutustunnet ja tugevdab kogukonnatunnet. See on koht, kus keskkonnasõbralikud ja hariduslikud ideed saavad kokku ning kus igapäevased tegevused muutuvad väärtuslikuks õppimise hetkeks.
Kanade elu on uues majas luksuslik: PVC kattega põrand, pakettaken ja bituumenist katus
Loomise kuupäev: 03.03.2025
