Tööelu oli pikalt seotud riigikaitsega
Urb on olnud reservväelane alates 2013. aastast, kuid ta on tegutsenud militaarmaailmas juba üle kahekümne aasta. Ta on lõpetanud Tartu lennukolledži, töötanud õhusõidukite hooldajana nii Kaitseväes kui ka Politsei ja piirivalveameti (PPA) lennusalgas ning hiljem ohutusinsenerina kaitsetööstusettevõttes Milrem. Praegu töötab ta Karl Storzis insenerina ning elab juba ligi kümme aastat Saue vallas.
Urb on tegelenud lennundusega praktilisel tasandil, kuid ka tema lõputöö TalTechis oli mehitamata lennuvahendite (UAV) platvormide teemal. “Arendan end siiani edasi elektroonika ja programmeerimise valdkonnas, mis kõik toetab minu huvi ja teadmisi droonide valdkonnas,“ rääkis mees oma taustast.
Eelmise aasta oktoobrist otsustas Urb astuda kaitseliitu ja sealt algas tema järgmine panus riigikaitsesse – droonigrupi loomine. “Kui ma reservväelasena õppustel käisin, nägin, et meil ei tegeleta droonidega üldse. Samas kui vaadata Ukraina sõda, siis suurte alade kaitsmiseks muud ei tehtagi. Siis mõtlesin, et tuleb midagi ette võtta,” ütles Urb.
Üksus loodi nullist
Urb alustas drooniüksuse loomist ilma igasuguse varustuseta. Esimene droonikomplekt saadi Saue valla ja kohalike ettevõtjate toetusel. Praegu on droonigrupis kakskümmend liiget ja see oli esimene üksus Eestis, mis keskendus nii suures mahus droonidele.
Kuigi esimene droon saadi kohaliku kogukonna toel, on Urb realistlik: “Riigilt ootame siiski rohkem tuge. Kui lubatakse, et midagi antakse, aga ei öelda, millal, siis tuleb ise tegutseda.” Tehnikat nende kätte siiski satub, isegi kui see on laenuks. Näiteks Siili õppuseks laenas ettevõte Ranthelon droonide alla laskmise püsse ja radareid.
“Palju olulisem kui tehnika on inimesed,” rääkis Urb. Raha ja seadmete leidmine on tema sõnul lihtsam kui motiveeritud inimeste kaasamine.
Urb selgitab, et üksuse liikmed ei pea tingimata olema ajateenistuse läbinud, kuigi militaartaust tuleb kasuks. Oluline on tehnoloogiahuvi – näiteks robootika või hobidroonindusega tegelevad inimesed sobivad hästi. “Meil on liikmete seas üks aktiivne naisterahvas, kes pole isegi kaitseliidus,” rääkis Urb, aga soovitab siiski kaitseliitu astuda. Siis saad varustuse, kaitse õppustel vigastuste korral ja oled rohkem seotud.
Üksus koosneb meeskonna juhtidest, droonioperaatoritest ja nende abilistest. Lisaks on vaja inimesi, kes tagavad julgestuse relvadega ja taktikalise toe. Urb loodab, et ühel päeval on tema juhitud üksuses vähemalt kaheksakümmend inimest, et oleks tagatud kohalolek kõigis Keila malevkonna piirkondades: Saue vallas, Keilas ja Lääne-Harju vallas. “Ja mitte ainult õppustel käia, vaid vajadusel ka inimesi otsida, koos kohaliku politsei või päästeametiga,” rääkis Urb.
Ei võta tükki küljest
Urb usub, et kaitseliidu liikmena saab igaüks panustada vastavalt oma võimalustele. “Meil on liikmeid, kes käivad väljas iga nädal, ja neid, kes kord kuus. Mõlemad variandid sobivad. Peaasi, et sa hoiad suhtlust ja päris ära ei kao.” Seaduse järgi peab kaitseliitlane panustama 48 tundi aastas, kuid aktiivsuse säilitamiseks soovitab Urb vähemalt kord kuus osaleda õppustel või tegevustes.
Üksuse juhtimine tähendab palju suhtlemist ja koordineerimist. “Suurel õppusel võib see üsna intensiivseks minna, kui peab nelja-viite meeskonda samaaegselt juhtima, samal ajal koordineerima suhtlust maakaitsekompaniiga ja siis pead veel tegevust jälgima. See üllatas ja õpetas,” rääkis ta.
Drooni vaade muutub vajalikuks osaks õppustest
Droonide kaudu saadav ülevaade on hindamatu. “Kui metsas kuuled vaid sahinat, siis drooniga näed kohe ära, mis tegelikult toimub,” kirjeldab Urb. Uued eesmärgid on seotud ka ründevõimekuse arendamisega – näiteks tahetakse õppida vastase mõjutamiseks kasutama FPV-droone. “Siin saavad hästi hakkama noored, kes on harjunud videomängudega – neil on olemas vajalik koordinatsioon ja kiirus.”
Keila malevkonnas on üksused seotud kogukonnaga ehk nad on kohalikud. “Me kaitseme oma kodu. See ei ole lihtsalt militaarne tegevus, see on kogukondlik asi.” Urb rõhutab, et kaitseliidus osalemine ei tähenda ainult õppustel käimist, vaid ka perepäevi, laskepäevi, sõdurioskuste õppimist ja koostööd politsei või päästeametiga.
Ta võrdles kaitseliitu ka matkamisega: “Kui sulle meeldib olla looduses, teha ise süüa ja telkida, siis kaitseliidus lisandub veel relvade käsitlemine.” Füüsiline vorm peab olema hea, aga olulisim on motivatsioon ja tahe panustada.
Kui küsida, miks Urb seda teeb, siis vastus on lihtne: ta võtab vastutuse oma riigi turvalisuse eest. “Ma ei kavatse sõja korral kuhugi minna. Ma kaitsen oma kodu. Ja selleks peab valmistuma,” sõnas ta veendunult. Tema sõnul ei saa loota sellele, et keegi teine midagi korraldab – ise tuleb tegutseda. “Kui inimene usub endasse ja tahab panustada, siis ta leiab ka aja ja võimaluse.”
Loomise kuupäev: 01.07.2025
