Mõlemad poisid osalevad ka teistes ooperilavastustes. Lisaks teevad nad juba teist hooaega kaasa Vanemuise teatris etenduvas muusikalis „Kinky Boots“. Küsisin neilt, mis tunne on ooperilaval olla.
Mis rolli te ooperis „Väike kaval rebane“ laulate ja milline see tegelane on?
Tobias: Mängin metsavahi poega Jukut ning olen ka rebasekutsikate koori liige. Juku on natuke paha poiss, kes kiusab rebasekutsikat, kelle isa koju tõi.
Liam: Laulan ooperis „Väike kaval rebane“ Petsi rollis, kes on metsavahi laps. Pets on uudishimulik ja mänguline tegelane ning koos teise metsavahi lapse Jukuga tunnevad nad suurt huvi rebase vastu, kui teda kohtavad.
Tobias Tark metsavahi poja Juku rollis. Pildi autor Rünno Lahesoo
Kui keeruline on see roll vokaalselt?
Tobias: Vokaalselt pole väga raske, kuid raskem on see, et samal ajal on laval palju liikumist.
Liam: Vokaalselt on see roll üsna nõudlik, sest pean laulma päris kõrgelt ja vaatama, et ka lavalised tegevused oleksid samal ajal paigas. Suureks toeks on olnud Külli Kiivet, kes toetab meid vokaalpedagoogina hästi palju.
Millised olid etenduse proovid?
Tobias: Kokku kestis prooviperiood paar kuud. Kõigepealt olid individuaalsed lauluproovid, siis juba laulu- ja liikumisproovid proovisaalis koos lavastaja ja dirigendiga ning lõpuks proovid laval ja etenduse läbimängud. „Väike kaval rebane” pole päris minu esimene kogemus ooperilaval. Laulan Rahvusooper Estonia poistekooris seitsmendat aastat ja Estonia ooperites osalemine on poistekoori poistele üsna tavapärane. Minu esimene kogemus oli ooperis „Lohengrin” ja enne seda ei osanud ma arvata, kui võimas võib mõni ooper olla.
Liam: Esimesed proovid algasid detsembris, kui ma õigesti mäletan, ning prooviperiood oli intensiivne, kuid samas väga äge. Tegemist ei ole minu esimese ooperirolliga, sest olen osalenud ka teistes ooperilavastustes, nagu „Võluflööt”, „Carmen” ja „Lohengrin”. Minu kõige esimene ooperiproov üllatas mind kindlasti sellega, kui pühendunud ja professionaalsel tasemel kõik on. Ooperiproov erineb laulutunnist, sest lavastuse valmimisse on kaasatud väga palju inimesi. Lisaks lauljatele töötavad kaasa dirigent, orkester, lavastaja ning kogu lavastusmeeskond, kelle ühine eesmärk on luua terviklik tulemus.
Milline on koostöö dirigendi ja lavastajaga?
Tobias: Laulupartiid olid meil juba enne selgeks õpitud. Lavastaja Priit Võigemasti ja dirigent Kaspar Männiga oli koostöö väga sujuv ja hea. Priit Võigemastiga olen juba varem kokku puutunud ja sellepärast oli ka töö lihtsam, et ma juba tundsin teda. Nad mõlemad selgitasid lihtsalt ja täpselt, kuidas ma peaksin seda tegelast mängima.
Liam: Koostöö on väga hea. Nii dirigent kui lavastaja on väga toredad, kuid ka nõudlikud ja olen neilt väga palju õppinud.
Kas laval on rohkem närvi või pigem keskendumist?
Tobias: Oleneb päevast ja etendusest. Esimest korda etendust tehes on närvi rohkem, aga mitmendat korda tehes keskendun rohkem laval toimuvale ja ma ei karda enam väga, et midagi läheb nässu.
Liam: Pigem keskendumist. Laval tuleb olla tähelepanelik ja aru saada oma rollist ning sellest, mida lavastaja laval näha ja dirigent kuulda soovib. Rohkem närvi on tavaliselt enne esimest etendust, kuid lavale minnes see tavaliselt kaob.
Mis tunne on seista Estonia suurel laval?
Tobias: Tunne on alati võimas astuda Eesti ühele suuremale lavale ja on uhke olla osa võluvast teatrimaailmast.
Liam: Estonia teatrimaja on koht, kus olen viimased kuus aastat sisse ja välja käinud. Alustasin Rahvusooper Estonia poistekooris laulmist juba esimeses klassis. Estonia suurel laval seista on väga võimas ja uhke tunne ning naudin absoluutselt kõike: proove, läbimänge, laval olemist, publikut ja aplausi.
Milline hetk etendusest või proovidest on seni kõige eredamalt meeles?
Tobias: Kõige eredamalt on meeles esimene proov laval. Enne olime ainult proovisaalis harjutanud ja siis ei tekkinud päris ettekujutust etendusest.
Liam: Eredalt on jäänud meelde erinevad hetked. Mäletan, kuidas üks esimesi läbimänge tekitas minus vau tunde, sest sain ühtäkki justkui lavastuse mõttest aru ja see läks mul kuidagi hinge. Samuti oli huvitav olukord, kui jäin tund enne enda esietendust haigeks. Olin ikka natukene närvis, kas hääl peab vastu, kuid lõppkokkuvõttes läks kõik väga hästi ja olin nii õnnelik.
Mida see roll teile endale tähendab?
Tobias: See oli esimene roll, kus ma mängisin natuke negatiivset tegelast. Iga kord on huvitav mängida mõnda uut tegelast.
Liam: Tegemist on minu esimese soolorolliga Estonia laval ning see tähendab mulle väga palju. Olen selle võimaluse eest tänulik ja loodan, et ka tulevikus avaneb mul veel sarnaseid võimalusi laval esineda.
Kas see roll muutis teie tulevikuplaane seoses laulmisega?
Tobias: See roll otseselt ei muutnud plaane, aga andis kinnitust, et soovin tulevikus tegeleda näitlemisega.
Liam: See roll ei muutnud minu tulevikuplaane kuigi palju, sest olen juba väga kaua teadnud, et tahan lauljana laval olla. Praegu naudin kõiki laulmisega seotud tegemisi: esinemisi erinevates ooperilavastustes, osalemist muusikalis „Kinky Boots”, kontserte ning esinemisi Rahvusooper Estonia poistekooriga. Iga kogemus laval annab mulle juurde enesekindlust ja kinnitab veelgi, et just see on see, mida soovin tulevikus teha.
Mida õppisite selle lavastuse käigus enda kohta?
Tobias: Õppisin seda, et saan kostüümivahetusega kiirelt hakkama. Pean vahetama rebasekutsika kostüümi Juku rolli kostüümi vastu.
Liam: Õppisin selle lavastuse käigus, et tagasiside on väga oluline ning seda tuleb osata vastu võtta ja sellest õppida. Petsi rolli tehes sain paremini aru, kui tähtis on laval keskendumine, näitlemine ja teistega koostöö, sest kogu lavastus toimib ainult siis, kui kõik annavad oma parima.
Autor: Paula Johanna Rõuk
Loomise kuupäev: 24.03.2026
