Teater Sagitario suvelavastus "Kalevipoeg" pakub vaatajale võimalust mõtiskleda meie ühiskonna väärtuste ja hoiakute üle. See on lugu vastutusest, juhtimisest ja iga inimese rollist ühiskonnas. Lavastus ühendab huumori ja tõsised teemad, pakkudes nii meelelahutust kui ka mõtteainet.
Uus vaade rahvuseeposele
Kiviräha "Kalevipoeg" ei ole ümberjutustus rahvuseeposest. See on lugu noorest mehest, kes soovib oma rahvale head, kuid seisab silmitsi rahva ükskõiksuse ja laiskusega. Näidend käsitleb demokraatia pahupoolt, kus rahvas ei toeta oma juhti, vaid pigem takistab teda. Kivirähk on öelnud, et tema Kalevipoeg ei ole vägilane, vaid tavaline mees, kes võtab vastutuse enda peale.
Saaremäe on toonud kokku kogenud tuntud näitlejad, sealhulgas Anne Reemann, Tarvo Krall, Lauri Nebel, Alo Kurvits, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Silver Kaljula ja Lotta Lizbeth Hirv. Peaosas Kalevipojana astub üles lavastaja poeg Karl Robert Saaremäe. Lavastuse kunstnik on Ketlin Saaremäe. Lisaks näitlejatele osaleb etenduses ka segakoor Hellas, kes lisab lavastusele muusikalise mõõtme.
Segakoor Hellas ja Tauno Kangro vasakul. Koor, kes kujutab ka rahvast, lisab etendusele lauluga sügavust ja ilu
Vabaõhuetendused Laitse Graniitvillas
Etendused toimuvad Laitse Graniitvilla teatrimäel, pakkudes publikule võimalust nautida teatrit vabas õhus. Etendused algavad kell 19.00 ja kestavad umbes 2 tundi ja 30 minutit koos vaheajaga. Piletid on saadaval Piletitasku veebilehel.
Kangro tõi teatri oma koduõuele
Graniitvilla on skulptor Tauno Kangro kodu, ateljee, koht kunsti õpetamiseks, näituseplats kui ka eriliste ürituste korraldamise koht. Enamus lavastuse muljetavaldavatest dekoratsioonidest olidki juba Graniitvilla õuel ning neid sai vaid veidi kohandatud.
“Kalevipoeg on mind kogu aeg jälitanud. Küll olen temast suuri kujusid tahtnud merre panna ja mõne kalevipoja olen ikka püsti ka saanud,” rääkis Kangro. Üks Kangro puhkav graniidist Kalevipoja skulptuur on Schnelli tiigi ääres, üks kündev pronksist kalevipoeg on Põltsamaal, “Kalevipoeg laudu toomas” on Peipsi ääres Mustvees. Ja neid on veel, loetles ta.
Kaine konna kõrtsis saavad vaheajalised ennast turgutada
Üllar Saaremäe kaudu jõudis etendus Graniitvilla õuele. Seoses lavastusega lisandusid Graniitvillasse Tegusa teo teemaja, kus tehakse ja pakutakse vaheajal küpsetisi ning Kaine Konna kõrts, kust saab meelepärase joogi leida. Kangro tähistas see aasta sünnipäeva sellega, et ladus teemajja pliidi. Seal on hubane ja saab teed juua ja pannkooke süüa. Kõige suurem tegu oli pealtvaatajate tribüüniga, sest oli vaja välja mõelda, kuidas sinna otsa Kalevipoeg kündma saada. Saue firma Erato 47 meetrise kraana abil tõsteti Kalevipoeg üles. “Kogu see tribüüni ehitamise lugu oli äge. Idee on selles, et trepiastmed on nagu Kalevipoja künnivaod,” rääkis Kangro. Tribüün mahutab kuni 700 inimest ja Kangro loodab edaspidi teha kaks kuni kolm etendust hooaja jooksul.
Tribüüni ehitamine oli Kangro jaoks lavastuse juures kõige suurem ettevõtmine ja see on omaette kunstiteos
Graniitvillas toimub seinast seina üritusi
Peamiselt tegeleb Kangro Graniitvillas enda kunstiga ning kunstiõppega. Aga toimuvad ka pulmad, festivalid, suvekontserdid. Tuleb Anne Veski ja Marko Matvere kontsert, mis mõlemad toovad kokku täiesti erineva publiku. Kui vähegi ilma lubab, siis tulevad kontsertid õues, kui mitte, siis sees, kuhu mahub 400 inimest. 17-20 juuli toimub Graniitvillas tantrafestival. Tantrafestivalil on kohal 40 õppejõudu üle maailma. Kogu töö toimub inglise ja eesti keeles sünkroonis. Siis pakutakse ainult alkoholivabasid jooke ja vegan toite. “Kuigi armastan väga liha, siis selle nelja päeva jooksul ei tee oma külmkappi lahti, sest need toidud on lihtsalt nii head,” rääkis Kangro.
Veel toimuvad alkovabad lastelaagrid täiskasvanutele. Jaanipäeva paiku on lastega peredele suunatud üritus Jaanja. “Mõtleme, et võiks avada Graniitvilla ka igapäevaselt. Teemaja ja kõrts on statsionaarsed objektid, kus saab teenust pakkuda. Ilmselt tuleb ka sümboolne sissepääsu tasu, et see distsiplineeriks,” rääkis Kangro.
Intervjuu lavastaja Üllar Saaremäega
Saaremäe rääkis Saue Valdurile, kust Kalevipoja lugu alguse sai ja miks see kõigist Eesti kohtadest just Laitses toimuma peab.
Mis inspireeris Andrus Kivirähki „Kalevipoega“ taas lavale tooma?
Ma seda materjali tean ju ammusest ajast. Ma tellisin selle näidendi Andrus Kivirähu käes sel ajal kui ma olin veel Rakvere teatri peanäitejuht. Ja see lugu esietendus 22 aastat tagasi Rakvere teatri suvelavastusena. Ja ta on mind kogu aeg nagu saatnud ja kummitanud: et kunagi peaks tulema aeg, millal ta uuesti lavale tuua. Ja tundub, et praegu see aeg ongi kõige õigem.
Kaua selle lavastuse tegemine aega võttis?
Kuna see on eraprojekt, mitte riigiteatri tehtud, siis ma pidin proove tegema siis, kui ma näitlejad kätte sain. Aga tegelenud olen ma sellega üle aasta. Põhi proovide periood kestis aprillis ja mais.
Mida soovid, et publik etenduselt kaasa võtaks?
Minu jaoks on see kogu eestlaseks olemise võlu ja valu. Ühtpidi see Kalevipoja enda kirg isamaad paremaks muuta, seda kaitsta. Kogu see laulupeorahvaks olemise mõõde. Ja teiselt poolt selline õllesummer, mida esindab siis Tuuslar. Tüübid, kes ei ole ju meile samuti võõrad: kes vintis peaga vette hüppavad, igasugused jamad jaanipäevadel. Selles näidendis on mõlemad poolused sees, mida oma igapäevaelus kogeme.
Miks toimub etendus just Laitse Graniitvillas?
Tauno Kangro helistas mulle ja ütles, et ta ehitab võimsa välitribüüni publikule ja kas mul ei ole mingit mõtet, mida ma võiksin tulla sinna tegema. Ja kuna ma olin selle Kalevipoja mõttega ka enne tegelenud, siis ma leidsin, et ainuõige koht selle jaoks. Seda enam, kui te vaatate seda skulptuuri seal tribüüni otsas. Ja kogu see rida, mida Tauno Kangro läbi aastate on Kalevipoja ja Kaleviga ajanud, neid sarvikuid ja siile, mida ta kõike veel skulptorina on teinud. Mina julgen öelda, et see on Eestimaal ainuõige koht, kus seda üldse teha.
Peategelast Karl Robert Saaremäed näeb lavastuse käigus korduvalt hobuse seljas. Kas ta õppis selle lavastuse jaoks ratsutama?
Karl Robert Saaremäe on lavastustel hobuste seljas ka varem olnud, mängides Ivo Schenkenbergi. Ta ei ole küll ratsaspordiga tegelenud, see on hoopis minu enda kirg. Hobune on taltsas, eks näeb, mis ta siis teeb, kui publik ka juures on.
Milline emotsioon või mõte isiklikult sulle lavastusest kõige sügavamalt meelde jäi?
Neid on seal nii palju. Üks mu lemmikuid on see, et: “Nii palju pole maailma mõõku loodud, kui palju lolle põõsastest vastu vahib”. Ja seal oli neid pärleid küll ja veel.
Autor Paula Johanna Rõuk
Loomise kuupäev: 03.06.2025
