Turvalisuse valvurid teevad oma tööd täie rõõmuga

Turvalisuse valvurid teevad oma tööd täie rõõmuga

Harju ettevõtlus- ja arenduskeskus andis 2024. aasta turvalisuse tegija tunnustuse Alice Juurikule, kes tegutseb Saue vabatahtlikus tuletõrjeühingus. "Kuigi mina sain auhinna nimeliselt, siis tegelikult on see kogu ühingu või kogu meeskonna töö. Üksinda ei tee seda keegi," rääkis Juurik, kes koos abikaasa Rihoga veab eest Saue vabatahtlike päästjaid. 

Saue vabatahtlik tuletõrjeühing on tegutsenud kolm aastat ning koondab peaaegu kolmekümmet aktiivset inimest, kes pühendavad oma vaba aega päästetööle ja ennetustegevusele. Kusjuures paljud liikmed ei ole üldse kohalikud, vaid tulevad Sauet valvama Tallinnast ning üks isegi Viljandimaalt. Vabatahtlikud reageerivad igapäevaselt erinevatele hädaolukordadele ning viivad läbi kodunõustamisi ja ennetusüritusi. 

Sada aastat ja sada liiget

Sada aastat tagasi, 1925. aastal, kui esialgu samanimeline tuletõrjeühing loodi, oli see oma 150 liikmega üks suurimaid. Ühing lõpetas tegevuse 1994. aastal, kui viimane liige suri vanadusse ja ühtegi noort Sauel justkui ei leidunud, kes seda asja edasi viiks. 2022. aastal otsustati seitsmekesi, et on aeg. Oma rahadega osteti ja ehitati üles päästeauto ja saadi Päästeametilt luba komando rajamiseks. Riho unistus on jõuda saja liikmeni. "Sada tähendaks seda, et igaüks panustaks ühe ööpäeva kuus ja meil oleks 24/7 valve kaetud. Praegu on nii, et osad liikmed peavad üsna palju positiivses mõttes ohverdama, et seda asja vedada," rääkis Riho.  

Vabatahtlike roll päästesüsteemis kasvab

Kutseid saadakse häirekeskuse kaudu numbrilt 112. Sauel kutselist päästekomandot ei ole, lähimad asuvad Keilas ja Nõmmel. Kui Keila komando on hõivatud, siis Nõmmelt jõuavad päästjad Saue linna kuni 15 minutiga. „Juba viie minutiga areneb tulekahju soodsatel tingimustel lausleegini. Inimest ei ole siis enam võimalik päästa," seletas Riho, miks on kiirem reageerimine vajalik. Nii inimeste arv kui ka tööstuse lähedus olid põhjused, miks Päästeamet lubas komando luua. Amet kompenseerib vabatahtlikele sündmuste lahendamise kulud ning toetab ennetustegevuse korraldamist. Mingit tasu ega kompensatsiooni komandos inimestele valvamise eest ei maksta.   

Vabatahtlike roll päästesüsteemis on Eestis järjest kasvamas. Välisriikide eeskujul suundub ka Eesti päästevõrgustik järjest enam vabatahtlike kaasamisele. Kui praegu on terve Eesti kaetud 15-minutilise päästeautode reageerimisajaga, siis vabatahtlikud parandavad seda oluliselt. "Vabatahtlikud päästjad jõuavad sageli sündmuspaigale esimestena, eriti hajaasustusega piirkondades, kus neil on kodukandi tundmise eelis – nad teavad, kus asuvad majad, kes seal elavad, kas keegi võiks kodus olla ning kus on lähim veevõtukoht. See kõik võib eluliselt oluline olla," rääkis Alice.  

Vabatahtlikud on valves täpselt nii palju, kui nad saavad ja tahavad, kuid siiski suudeti eelmisel aastal hoida valmisolekut 82% ajast. Üks eesmärk on jõuda sündmuskohale võimalikult kiiresti – praegune väljasõidu kiirus üks minut on võrreldav kutseliste päästjate omaga. Keskeltläbi on aktiivsemad liikmed, sh Alice ja Riho, üle saja tunni kuus valves. Alice ja Riho võtavadki vabatahtlikku päästet oma hobi ja meelistegevusena, tehes seda palgatöö kõrvalt. Ka lapsed võetakse valvesse kaasa ning on tavaline, et nädalavahetused mööduvad komandos. "Kui sa valves ei käi, ega siis kutseid ei saa ka. Mõned kutsed on väga ägedad ja õpetlikud ja muidugi annavad korraliku adrenaliinilaksu ka," rääkis Alice.   

Üks suuremaid sündmusi, kus Saue vabatahtlikud päästjad osalesid, oli LNG gaasitsisterni plahvatus, mille lahendamine kestis peaaegu kolm ööpäeva. Kuid enamasti on väljakutsete sisu lihtsam: toidu kõrbemine korteris, abitus seisundis linnud või loomad, uste avamine eluohtlikes olukordades või väiksemad tulekahjud. Samuti reageeritakse ohtlikult tee peale langenud puudele, aidatakse liiklusõnnetustes ning toetatakse kiirabi, kui selle saabumine võtab aega.

Lisaks adneraliinile on päästetöö enese realiseerimise võimalus. "Mittetulundustegevuse või vabatahtlikkusega tegelemine näitab kogukonna ja ühiskonna tugevust. Minu kui kaitseväelase jaoks see on ääretult oluline, sest toimib heidutusena potentsiaalsele vaenlasele. Mida tugevam on ühiskond, seda paremini me hakkama saame, seda turvalisemalt tunnevad ennast kodanikud ja seda parem on läbisaamine. Vahet ei ole, kas panustada Saue vabatahtlikku tuletõrjeühingusse, naiskodukaitsesse või Saue asumiseltsi. See on see teine aspekt seal juures lisaks isiklikule ambitsioonile," rääkis Riho. 

Kõik on oodatud liituma

Lisaks päästetööle ja ennetusele tehakse regulaarselt koolitusi ja harjutusi, et vabatahtlikud oleksid valmis ka kõige keerulisemateks olukordadeks. Füüsiline vorm ei ole küll takistus, seda saab treenida, kuid terve peab kindlasti olema, et keskmisest veidi füüsilisemaid tegevusi teha. Lisaks saab alati panustada ka ennetustegevustesse, kus füüsilisel vormil ei ole mingit tähtsust. Oluline on meeskonnatöö ja valmidus õppida. Liikmed saavad oskusi lihvida ATVga, mille esimene funktsioon on maastiku tulekahjudele või muudele raskesti ligipääsetavates kohtades sündmustele reageerimine. Osaletakse kursustel koos kutseliste päästjatega - ikka selleks, et oleks huvitav, lõbus ning samas tagatud korralik väljaõpe. Liituma on oodatud kõik, kes tahavad panustada turvalisemasse ühiskonda. "Koolitus hakkab siin. Ei ole mõtet põdeda, et ei oska voolikuid ühendada või pole tuld näinud. Õpetame. Paneme algajad kokku kogenumatega. Õpe algab sellest, kui sa tahad liituda ja tuled komandosse kohale," rääkis Riho.

Komandos on väga erineva taustaga inimesi nii päästest, politseist ja kiirabist kui ka neid, kel pole valdkonnaga varasemat seost. Naisi on liikmete seas 35% ja on olnud ka rohkem. Kunagi oli ka aeg, mil pooled liikmetest olid naised. "Voolik väga kerge ei ole, aga ta ei ole ka midagi üle jõu käivat. Ei tasu karta. Kõik naised, kes meie ühingus on, on reageerijad ja saavad kõik väga hästi hakkama," rääkis Alice, kes on päästega tegelenud komando loomise algusest ehk mõned aastad. Kõigil on oma tugevused ja kui on vaja kuskile vahele pugeda, siis mina olen esimene, kes läheb," rääkis ta.

Teistmoodi ennetus- ja teavitustöö

Lisaks reageerimisele on vabatahtlikud päästjad aktiivselt seotud ennetustegevustega. Nad käivad kodudes nõustamas, kontrollides suitsuandureid ja küttekollete ohutust ning jagades soovitusi kriisideks valmistumiseks. Üks oluline ennetusprojekt on "Koka koht on köögis" kampaania, mis juhib tähelepanu sellele, et toidu tegemise juures ei tohi lahkuda. Kahjuks saavad väga paljud tulekahjud sellest alguse ning hõivavad nappi päästeressurssi. Et teadlikkust tõsta, loodi demoköök, kus saab näha, kuidas rasvapõleng tekib, kui kiiresti levib ja plahvatab. 

Noortele pakutakse võimalust osaleda päästeteemalisel valikkursusel Saue riigigümnaasiumis. Samuti veab komando noorteringi, kus tutvustatakse päästetöö põhitõdesid ja praktilisi oskusi. Noored saavad osaleda ka erinevatel üritustel ning tutvuda päästetehnika ja -võimalustega. Ennetus- ja haridustöös tahavad Saue vabatahtlikud olla uuenduslikud ja sütitavad. "Ilmselgelt kui me seda tegema hakkasime, siis me teeme seda kõige paremini. Oleme lipulaevaks, näitame, kuidas saab asju ägedalt teha. Need karikad ja tunnustused, mis me oleme saanud, näitavad seda (toim - terve laud oli karikaid täis). Kui aasta vabatahtliku komando tiitel esimese täispika tegutsemisaasta pealt tuli, siis on järelikult midagi hästi tehtud," rääkis Riho.  

Uus komandohoone ja suured eesmärgid

Praegu tegutseb Saue vabatahtlik päästekomando rendipinnal, kuid plaanis on ehitada uus komandohoone, mille tarbeks on saadud ehitusluba ja määratud kinnistu. Eesmärk on luua vabatahtlikele väga head tingimused ning pakkuda kogukonnale paremat päästevõimekust, lisades ka päästeautosid ja -tehnikat. "Pikas plaanis ei ole inimeste jaoks ahvatlev tulla tööstushoonesse komandosse valvesse. Oma maja loob identiteedi ja aitaks rohkemaid inimesi kõnetada. Tingimused oleks oluliselt paremad, jõusaal oleks soe, saun oleks olemas, autosid saaks hooldada," rääkis Riho.

Sauel tegutsevad vabatahtlikud päästeühingud

• Saue vabatahtlik turjetõrjeühing

• Kibuna VPK (Lootuse küla päästeselts) 
• MTÜ Nissi pritsumeeste ühing (Turbas [email protected] ja Riisiperes [email protected])
• Hüüru RC klubi