Räägi endast – kes Sa oled ning kust Sa tuled?
Tere kõigile! Ma olen 18-aastane ning lõpetasin juulis keskkooli. Olen üles kasvanud Põhja-Itaalias, aga kuna minu mõlemad vanemad on sakslased, siis kasvasin suuresti üles saksa kultuuriruumis.
Millega tegeled vabal ajal, millised on Su hobid?
Peamiselt armastan palju looduses viibida ning matkata või rattaga sõita. Mulle meeldib ka lihtsalt ringi jalutada ja muusikat või podcast’e kuulata. Kuulan podcast’e palju, eriti kui süüa teen. Mulle meeldib katsetada uusi retsepte ja teha erinevate maade toite. Usun, et varsti katsetan mõnda Eesti retsepti. Armastan muusikat ning naudin väga laulmist.
Kui me räägime noorsoo- ja vabatahtliku tööst, siis millised märksõnad Sa esile tooksid?
Kogemuste vahetus ja osalus; tiimitöö ja kaasatus; sotsiaalne vastutus.
Milline on sinu esmamulje Eestist? Ja Saue linnast?
Esmamulje oli üsna hea, kõik inimesed, keda ma siin kohanud olen, on olnud minu vastu toredad ja võtsid mind hästi vastu. Mulle tundub Saue linn hästi hooldatud ja puhas. Mulle meeldis ka see, et siit oli nii lihtne rongiga sõita ja et rongis sai kohe pangakaardiga maksta – see ei ole midagi, millega ma olen harjunud. Üldiselt panin tähele, et paljud asjad - näiteks hooned, tänavad ja pargid - on moodsamad kui minu kodulinnas Itaalias. Ma olen näinud ka üsna tühjasid maapiirkondi, mis minu arvates on samuti ilus. Kuna ma ei ole siin veel isegi nädalat olnud, siis olen kindel, et mul on veel palju näha – alates Tallinna külastamisest ja lõpetades imeliste looduspaikadega.
Millest Sa unistad? Kas Sul on mingeid konkreetseid tööalaseid ideid või midagi, mille suhtes oled väga kirglik?
Tulevikus tahan minna Saksamaale õppima, aga pole veel 100% kindel, mida. Olen huvitatud õigusteadusest, osaliselt seetõttu, et tahan rohkem teada inimõigustest ja sellest, miks on nii palju ebaõiglust. Tulevikus tahan teha rohkem vabatahtlikku tööd inimestega, kes kogevad ebaõiglust, näiteks pagulastega. Minu kogemused siin Sauel mõjutavad kindlasti ka minu tulevasi otsuseid.
Milline on Sinu varasem töökogemus või vabatahtliku töö kogemus? Kas Sul on mingeid eriti meeldejäävaid hetki oma kogemustest? Häid reisilugusid, mida tahaksid jagada?
Kohe peale kooli lõpetamist läksin Dunkerque'i ja olin vabatahtlik organisatsioonis nimega Mobile Refugee Support (MRS). See oli ainulaadne kogemus, mis mind minu arvates palju mõjutas. Töö Dunkerque'is oli kohati stressirohke, sest rääkisin iga päev kümnete inimestega nende vajadustest. Mulle meeldis laagris mõne inimesega tuttavaks saada ja nende lugusid kuulata, kuigi need olid südantlõhestavad. Töö seal võis olla ka lõbus ja inspireeriv. Soovitan tõesti olla vabatahtlik MRS-is – nad otsivad pidevalt uusi vabatahtlikke, eriti sügisel ja talvel. Leiad rohkem infot, kui guugeldad „Mobile refugee support“.
Mida eestlased peaksid teadma sakslaste või itaallaste kohta?
Ma arvan, et parim viis on rääkida mõnest erinevusest, mida olen sakslaste ja itaallaste vahel märganud.
Esiteks lähevad itaallased erinevalt sakslastest viisakalt teietamiselt kiiresti üle vähem ametlikule sina-vormile. Olen märganud, et itaalia ja saksa keelt rääkides on see erinev. Kui ma räägin sakslastega, läheb tihti kaua aega, enne kui ma tunnen ennast piisavalt mugavalt, et minna üle sinatamisele või küsida, kas võime sinatada. Üldiselt on sakslased oma suhtluses ametlikumad.
Teine asi, mis ei kehti kõigi itaallaste ja sakslaste kohta, on seotud sakslaste otsekohesuse või aususega. Ma usun, et Itaalias peetakse tihti viisakamaks valetada, kui tõde ei ole meeldiv, samas kui sakslased on ausamad ja otsekohesemad ning vale peale vaadatakse suurema kahtlusega. Aga nagu öeldud, ei ole see alati nii.
Kolmandaks on suur erinevus, kuidas mõlemas riigis lastega käitutakse. Paljud itaallased on oma laste suhtes väga kaitsvad ega lase neil üksi kooli minna. Saksamaal on see aga paljude algkoolilaste puhul tavaline, et nad ise kooli lähevad. Itaalias kehtivad selle kohta lastekaitse seadused, mis sätestavad, et alla 14-aastast ei tohi vanem(ad) ja/või hooldaja(d) üksi jätta. Mu vanemaid häiris väga, et kui mina ja mu õde-vend olime nooremad, ei tohtinud me seaduse järgi koolibussist väljuda, kui meie vanemad meid vastu ei võtnud. Seda ei võeta siiski alati nii rangelt.
Viimane asi, mis mulle meenub, on toidukultuur – mis ei tohiks teile üllatusena tulla. Ma ilmselt ei pea teile rääkima, milliseid roogasid itaallased ja sakslased tavaliselt valmistavad. Ja pole ka üllatav, et ma eelistan peaaegu igat tüüpilist Itaalia rooga tüüpilisele Saksa omale. Kuid ma eelistan ka Itaalia söögiaegu ja kombeid. Näiteks kui sakslased söövad enamasti hommikusööki, siis itaallastel on tihti ainult tass kohvi ja mõned küpsised või ehk brioche (Itaalia tüüpi croissant). Enamik itaallasi ei sööks hommikusöögiks midagi sellist nagu munapuder. Seepärast söövad nad ka lõunat veidi varem. Kuid erinevus ei ole nii suur. Õhtusöögi osas on aga suur erinevus – paljudele sakslastele on normaalne süüa õhtusööki kell 18 või 19. Itaalias on aga kell 19 aeg, mil ehk lapsed ja pered hakkavad sööma, kuid üldiselt eelistavad inimesed süüa kella 20 ja 21 vahel.
Saue noortekeskus on äärmiselt põnevil uue õppeaasta ees ning julgustame noori tulema noortekasse Lauraga tutvuma – millal siis veel on võimalus praktiseerida oma inglise keele oskust?
Loomise kuupäev: 30.09.2025
