„Ma(a)enades” on ökoloogilis-somaatiline tantsuooper, mis lähtub Euripidese antiiktragöödiast „Bakhandid“. Lavastuse keskmes on Dionysos – jumal, keda tunneme eelkõige veini, ekstaasi ja pöörasuse kaudu, kuid kelle olemus ulatub palju sügavamale.
Lugu jutustatakse ma(a)enadide ehk bakhandide kaudu – Dionysose järgijate kaudu, kes lahkusid oma kodudest, et minna mägedesse, joosta vabaks, tantsida, hingata ja maitsta. Nad kehastavad metsikust, kuid pole üksnes inimesed. Nende kehast voolavad jõed, nende jalgade all liiguvad mäed ja nende sõrmedest kasvavad oksad. Nad on pidevas muutumises ning sügavalt seotud metsikusega, mis tuleb nende seest.
Ellamaa residentuuri ajal avastasid Filippou ja tema meeskond selle, mida ta nimetab „bakhandi kehaks“ – kehaks, mille meeled ja väljendusvahendid on sedavõrd avatud, et see suudab Dionysosele kanaliks saada. Liikumine ja hääl muutusid vahenditeks, mille abil jutustada lugu sügavast kuulamisest lähtudes.
„Ellamaa elektrijaam pakkus selle praktika arenemiseks väga erilist ruumi,“ ütleb Filippou. „Hoone rääkis meiega vaikselt, kuid järjekindlalt. See resoneeris meie häältega ja hingas koos meiega. Dionysose otsingul oli Ellamaa elektrijaam meie tempel.“
Kahe nädala jooksul elati, töötati, tehti süüa ja söödi koos. Kohalik toit, aed ja järv said sama oluliseks osaks residentuurist kui liikumine ja hääl. Hommikud olid pühendatud „bakhandi keha“ arendamisele, õhtuti liiguti müüdi ja näidendi maailma: kirjutati, toimetati tekste ning otsiti viise, kuidas lugu lavale tuua. Huvitaval kombel sündis residentuuri lõplik koreograafiline materjal alles viimase kolme päeva jooksul.
Üks ootamatu kohtumine andis protsessile veel ühe Dionysose-laadse mõõtme. Ühel päeval tuli meile juhuslik külaline, kes soovis näha vana elektrijaama hoonet. Selgus, et tegemist oli Tallinna koori Let's Sing Tallinn juhiga. Filippou kutsus ta ühisele harjutusele ning peagi täitus Ellamaa ruum uute kehade ja häältega. „Tõeliselt dionüüsoslik kohtumine,“ meenutab ta.
Sellest juhuslikust kohtumisest sündis uus koostöö, mis jätkub ka „Ma(a)enades” lavastuse edasises arengus. Võib-olla ongi see üks Ellamaa kingitusi – koht, kus inimesed, loodus, hääl ja ruum saavad ootamatult kokku ning hakkavad üksteist kuulama.
*Residentuur ja showing oli osa „Kultuur ühendab Turbat” projektist.
**Sofia Filippou on Kreekast pärit Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab tantsu, kehastatud jutustamise ja ökoloogilise kujutlusvõime piirimail. Ta on lõpetanud Royal Holloway Londoni ülikoolis draama ja tantsu bakalaureuseõppe ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias kaasaegse füüsilise etenduskunsti magistriõppe. Sofia looming sünnib sageli konkreetses paigas ning otsib võimalusi, kuidas põimida inimese ja rohkem-kui-inimese lood, keha, liikumise ja sügava tajumise. 2023. aastal pälvis tema ja tantsukunstnik Eline Selgise koostöö „ABOUT US// choreographies of hugging” Eesti Teatriliidu parima tantsulavastuse auhinna.
Fotode autor: Astrid Levkoi-Epner
Artikli autor: Tiiu Niglas, Ellamaa elektrijaama aia- ja kultuuriprojektide juht
Loomise kuupäev: 17.09.2026
